Vundament eesti keeles õppimiseks laotakse lasteaedades ja põhikoolis. Kui vundamenti ei ole, ei ole ka põhjust imestada, et ainult katus ei anna maja mõõtu välja ja paljud gümnaasiumi lõpetanud vene noored ei oska eesti keelt, kirjutab keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk.
Tellijale
Ilmar Tomusk: eesti keelest vene koolis ja natuke ka ühtsest eesti koolist (1)
Kui gümnaasiumilõpetaja ütleb, et ta ei tunne korrutustabelit, ei usu seda keegi, sest see pidi olema selge juba 3. klassi lõpuks. Kui aga toidukaupluse kassas istub äsja gümnaasiumi lõpetanud noor, kes ei saa aru eestikeelsest küsimusest kaerahelveste hinna kohta, ei pane see kedagi enam isegi õlgu kehitama. Kuid vene õppekeelega kooli eesti keele ainekava näeb ette igapäevaeluks vajaliku sõnavara ja elementaarse suhtlemisoskuse omandamise samuti 3. klassi lõpuks.
Kahjuks võib hiljuti Eestis gümnaasiumi lõpetanud eesti keelt mitte valdavate noorte teenindustöötajate kohta keeleameti järelevalvepraktikast rohkesti näiteid tuua ja olukord ei näita paranemise märke.