:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2016/01/28/4912581t1h98dc.jpg)
/nginx/o/2025/05/15/16847207t1h0a37.jpg)
/nginx/o/2021/03/10/13671028t1h2e01.jpg)
- Tiit Pruuli: suve oleme kaotanud, praegu käib võitlus sügise eest
- Ehituses toovad kaasa tõenäoliselt tähtaegade venimise
- Ettevõtjate ootus valitsusele: koos piirangutega tuleb vastu võtta lisaeelarve
Neljapäeval karmistuvad koroonapiirangud mõjutavad enamikku Eesti elanikke. Söögikohtade sulgemine või minek kaasamüügirežiimile tähendab küll raskusi omanikele ja töötajatele, ent ka lööki toiduainetööstusele, sest nõudlus väheneb. Kaupluste sulgemine annab muidugi hoobi nende käibele, kuid nagu ka söögikohtade tegevuse piiramine, tuleb see kasuks kullerifirmadele.
Loomulikult saavad lisahoobi need harud, mis on koroonakriisi all kõige rohkem kannatanud, näiteks turismiettevõtted. Go Groupi üks omanikke ja Eesti Turismifirmade Liidu president Tiit Pruuli ütles eile Eesti Maaülikooli korraldatud loodusturismi konverentsil, et Eesti ülikõrge nakatumisnäitaja tõttu jääb enamik suveks planeeritud turismirühmadest Eestisse saabumata.
«Kui suudame kohe kehtestada mitte ainuüksi ranged meetmed, vaid ka tõhusa kontrolli nende täitmise üle, siis on meil lootust saada oma linnadesse ja loodusradadele sügiseks välismaiseid turiste. Suve oleme kaotanud, praegu käib võitlus sügise eest,» rääkis Pruuli.
Ta märkis, et Eesti saamatus koroonaviiruse ohjeldamisel maksab riigile kätte nii moraalses kui ka majanduslikus mõttes. «Eesti maine on saamas olulist lööki,» sõnas Pruuli. «Meid on hakatud kutsuma nimega «väike haige paariariik» (ingl k small sick outlaw state). Kui paljud teised riigid saavad suveks vabaks ja rahva liikuma, siis meil võib see veel pikalt aega võtta. Ja sellel mainel on rahas väljenduv hind.»
Abiks on e-kaubandus
Viru keskuse juht Gertti Kogermann leidis, et selge ja konkreetne otsus on alati kergem kui määramatus. Tema hinnangul on valitsuse piirangud praeguses olukorras arusaadavad ja need tuleb nüüd võimalikult väikeste kahjudega ettevõtetele rakendada.
Neljapäevast peatub keskuses kogu kaubandustegevus, välja arvatud sektorid, kuhu piirangud ei laiene: toidupood, apteek, optikapoed, lemmikloomakauplused ja telekomikauplused.
Eesti maine on saamas olulist lööki. Meid on hakatud kutsuma nimega «väike haige paariariik».
Eesti Turismifirmade Liidu president Tiit Pruuli
Kogermanni sõnul mõjutavad aga praegused piirangud kõiki ettevõtteid palju rohkem kui eelmisel aastal, sest pikaleveninud kriis on söönud ära ka seni edukate ettevõtete tagavarad. «Näeme praegu ka keskmise suurusega ja suurte ettevõtete raskusi ja väljapääsmatuid olukordi ning võitlus käib töökohtade ja ettevõtluse säilimise eest,» rääkis Kogermann.
Viru keskuses on enim pihta saanud moekaubandus ja toitlustus, eriti viimases on Kogermanni sõnul näha ettevõtjate ahastust oma elutöö hävimise ja töökohtade sundvähendamise pärast. «Ettevõtjad ootavad riigilt selgeid sõnumeid ja toetust töökohtade säilitamisel,» lausus ta.
Samas mõjutavad piirangud ehk üllatavaidki majandusharusid. Nii ütles suure ehitusfir.ma Nordeconi juht Gerd Müller, et kehtima hakkavad piirangud toovad eriti väiksematel objektidel kaasa tõenäoliselt tähtaegade venimise.
«Kogu koroonaperiood on meie tegevust mõjutanud,» tunnistas Gerd Müller uusi koroonapiiranguid kommenteerides. Ümberkorraldused on igapäevased, iseäranis siis, kui mõni töötaja satub lähikontaktseks või kui esinevad tarneraskused, kuna kuskil tootmisettevõttes tekivad probleemid.
«Nii kummaline kui see ka pole, siis kõige rohkem mõjutab [uute piirangute puhul] meid ehituskaupluste sulgemine, sest aeg-ajalt on ikka midagi kiiresti vaja ja me käime sealtsamast ostmas, kust teised inimesedki,» rääkis Müller.
Tema sõnul mõjutab poodide sulgemine iseäranis väiksemate remondi- ja ehitustööde tegijaid, aga kindlasti ka teisi. «Tööde tähtajad venivad,» ennustas Müller. Abiks on e-kaubandus. Samas pole tema sõnul töö piirangute tõttu ühelgi suuremal ehitusplatsil seisma jäänud.
/nginx/o/2021/03/10/13671029t1hd908.jpg)
«See kõik on muidugi arusaadav, loodame selle aja koos üle elada,» oli Müller piirangute suhtes mõistev.
Loodetakse lisaeelarvele
Mõnigi teenindusettevõte peab oma töö oluliselt ümber korraldama – näiteks juuksurisalongid. Taivo Leinbok Kuur Salongist ütles, et nemad saavad edasi töötada ja sulgemisohtu pole. Kuna valitsuse otsusega peab asutuse täitumus olema kõige enam 25 protsenti varasema 50 protsendi asemel, siis tähendab see salongile vahetustega tööd.
«Õnneks oleme väike salong ja meil on küllaltki suur ruum, 48 ruutmeetrit,» ütles Leinbok. Kui varem sai koos töötada kaks juuksurit, siis alates uute piirangute kehtestamisest vaid üks juuksur. Varem võis ruumis olla kuus inimest, aga nüüd kolm. «Töötame vahetustega,» nentis Leinbok, kelle hinnangul võivad keerulisemas seisus olla suuremad juuksurisalongid, kus on võrdlemisi väikese pinna peal koos rohkem juuksureid.
«Ootame, et riik näitaks üles samasugust paindlikkust ja digitaliseerimise hüppelist kasvu, millega on silmitsi seisnud äriettevõtted, kes on pidanud oma ärimudeleid ja poliitikaid käigu pealt muutma,» ütles Viru keskuse juht Kogermann.
Seega on ootus valitsusele ühene: koos piirangutega tuleb vastu võtta ka lisaeelarve, mis sisaldaks konkreetseid toetusmeetmeid, mis oleks suuremad eelmise aasta meetmetest. Lisaks palgatoetusele peaks kaubandussektori abipakett Kogermanni sõnul sisaldama ka muid toetusi, näiteks renditoetus, mis oleks paremini reguleeritud ja toimiv.
Samas on ettevõtjad tema sõnul valmis ka riigile appi tulema, nagu tuldi appi kaubanduse eneseregulatsiooni meetmetega, mis kokkuvõttes toimisid – nii oli näha maskide kandmise hüppelist kasvu. «Ja kodanikelt ootame olukorra tõsiduse tajumist ning piirangute aktsepteerimist, siis saame sellest kiiremini võitu,» lausus ostukeskuse juht.
Valitsuse kommunikatsioonibüroost öeldi, et konkreetsetest toetusmeetmetest on veel vara rääkida. Seni on valitsus ainult teatanud, et täiendavate piirangutega seotud majanduskahjude hüvitamine kõige enam kannatada saanud valdkondadele jätkub. Täpsem arutelu seisab aga alles ees.
Euroopa turismiettevõtjad: ohutu reisimine saab võimalikuks juba suvel
Euroopa Turismifirmade Liidu hinnangul on olemas kõik eeldused, et juba sel suvel saaksid inimesed Euroopas ühtsete reeglite kehtestamisel turvaliselt reisida.
Kuigi kriisiolukord ei erine praegu palju aastatagusest ajast, mil peaaegu kogu reisimine ja turism peatati, hoiame täna olukorra ümberpööramiseks käes tunduvalt paremaid kaarte, leiab Euroopa Turismifirmade Liit (ETL).
Käimas on vaktsineerimisprogrammid, mis tagavad kõige haavatavamate inimeste kaitse ja leevendavad Euroopa tervishoiusüsteemi koormust. Koroonatestid muutuvad üha tulemuslikumaks ja neid tehakse piisavas mahus, et taas reisimine laiaulatuslikumalt avada. «Turismiettevõtted rakendavad külalisi vastu võttes rangeid tervise- ja ohutusnõudeid,» kinnitas ETL.
ETLi president Paweł Niewiadomski ütles, et kõik, mida peame tegema, on viia eri riikide nõuded ühisele tasandile ja panna paika Euroopa ühine kava reisimise taasavamiseks. «Reisijad ja tööstus vajavad perspektiivi, millal ja millistel tingimustel saab reisimist jätkata,» rääkis ta. «Euroopas tuleb luua ühine kava, mis tugineb sarnastele lähenemisviisidele: riskipõhistele reisipiirangutele, testimisele ja tervisetõenditele.»
Liit märgib, et Covid-19 kriisi algusest on tänaseks süstemaatilisest ja strateegilisest testimisest kogunenud palju teadmisi. Näiteks haiguste tõrje ja ennetamise eest vastutav Saksamaa Robert Kochi instituut on välja uurinud, millistest riikidest pärines möödunud suvel enamik välismaiseid nakkusi. Uuringu tulemusena selgus, et puhkusereisidelt toodi Saksamaale vaid väike osa nakkusest.
Niewiadomski sõnul tõestab see, et organiseeritud reisimine on ohutu. «Kuid meil on vaja reisimise käivitamiseks õigeid tingimusi, mis põhinevad testimisel, vaktsineerimisel ja tervisetõendite kasutamisel reisimise hõlbustamiseks.»
ETL esindab Euroopas umbes 70 000 reisibürood ja reisikorraldajat, kes pakuvad nõustamisteenuseid ning müüvad transpordi-, majutus- ja muid turismiteenuseid.
Erkki Erilaid