Iverson NG: pime optimism Hiina suhtes

Iverson Ng Foto: Erakogu

Eesti ei paneks justkui tähele Hiinaga kaasas käivat propagandat, nendib kolumnist Iverson NG.

Teisel veebruaril tähistati Eestis 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu aastapäeva. Kuid täpselt nädal pärast tähistamist otsustas Eesti valitsus saata 17+1 virtuaalsele kohtumisele Hiinaga Eestit esindama välisministri. Kohtumist kasutas Hiina ilmselgelt ära selleks, et avaldada majanduslikku ja sotsiaalset mõju peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Vähem kui nädal pärast seda mitteametlikku kohtumist korraldas Hiina suursaadik koostöös Tallinna linnavalitsusega Vabaduse väljakul ja lauluväljakul niinimetatud Hiina uue aasta tähistamise.

Keskmisele eestlasele, kes pole kunagi käinud Londoni või Pariisi hiina linnaosades, on see Hiina (kuu) uusaasta tähistamine lihtsalt ühe tundmatu Aasia riigi pidupäev. Kui aga vaadata, kui palju on Ühendkuningriik ja Prantsusmaa Hiinast majanduslikult sõltuvad, siis peaks see Hiina kultuuriline jalajälg Eestis häirekella andma enne, kui Eesti muutub üheselt Hiinast majanduslikult sõltuvaks, nii nagu on seda praegu Ühendkuningriik või Prantsusmaa. Praeguses etapis on Eesti juba oma kultuuriruumi kahjustanud vastutasuks tihedama koostöö eest Hiinaga. Eesti osalemine 17+1 kohtumisel on langenud Hiina «jaga ja valitse» strateegia ohvriks, mille eesmärk on Euroopa ühtsust nõrgestada. Eesti kui üksiku riigi, mitte kui EL-27 bloki osa kauplemisjõud Hiinaga kaubandus- ja majandusküsimustes on selle tagajärjel nõrgenenud. Vaatame nüüd, kuidas täpsemalt on kuu uusaastaga seotud Tallinna linnavalitsuse koostöö Hiina riigiga Eesti iseseisvust kahjustanud.

Alustada tuleks sellest, et nn Hiina uusaasta pole midagi, mis on omane ainult Hiinale. Kuu uusaastat tähistatakse vastavalt kuukalendrile ja seda tähistavad ka mitte-Hiina kogukonnad Vietnamis, Koreas, Jaapani Ryukyu saartel ja teistes Ida-Aasia riikides.