Perearst: vaktsiinitahtjate arv muudkui kasvab, keeldujaid on aina vähem

Laagri perearstikeskuse juhataja Triinu-Mari Ots sõnas, et iga teine või kolmas vaktsineeritu saab käevalu. FOTO: Konstantin Sednev Foto: Konstantin Sednev

Laagri perearstikeskuse juhataja Triinu-Mari Otsa sõnul on inimeste suhtumine koroonavaktsiini viimaste kuudega selgelt muutunud: soovijate arv muudkui kasvab ja keeldujaid on aina vähem. 

Samas tuletas perearst Postimehe otsestuudios meelde, et vaktsiiniga kaasnevad ka kõrvaltoimed, millega peaks arvestama, kuid karta pole tema sõnul põhjust. «Palavik, käevalu ja halb enesetunne ei tähenda, et inimene põeks koroonaviirust läbi, see on tema immuunsüsteemi reaktsioon,» selgitas Ots.

Viimase ööpäeva jooksul tuvastati 1957 esmast nakatunut, kas selline olukord teeb arstid murelikuks?

Muidugi teeb, eks me oleme murelikud olnud juba eelmisest aastast alates, kui koroona üldse meieni jõudis. Vahe on selles, et aasta tagasi, kui see olukord oli meie kõigi jaoks täiesti uus, siis me töötasime justkui usus ja lootuses, et see läheb kohe mööda. Me mobiliseerisime ennast, olime eesliinikangelased, võtsime ennast kokku ja siis, mulle tundub, oli sellega natuke lihtsam toime tulla kui praegu.

Kas praegu tunneli lõpus seda valgust ei paista ning tundub, et kriis võib väldata veel pikalt?

Paistab. Tänu vaktsiinile paistab ja see ongi põhjus, miks me vaktsineerimist praegu nii kiiruga teeme ja soovitame ning sellest nii palju räägime.

Kuidas on koroonakriisis perearsti töö üldse muutunud?

Teeme täpselt samamoodi oma igapäevast tööd, tegeleme koroonahaigetega ja nüüd on lisandunud ka vaktsineerimine. Aga me teeme seda kõike täpselt sama ressursi juures – kõik ju teavad, et ei ole õdesid ega arste üle.

Kuidas mõjutab perearstide tööd see, mida valitsus oma kabinetis otsustab?

Üks koht, mida saaks kindlasti palju paremaks teha, on vastastikune suhtlus, et sõnumid jõuaksid kõik ühtlustatult ja ühes suunas kohale. Praegu on tihti niimoodi, et nii kui midagi tuleb, siis öeldakse, et helistage oma perearstile, samas me isegi teinekord ei tea, mis me siis peame nüüd selle infoga peale hakkama.

Lisaks sellele, et tegeleme kogu igapäevase tööga, on nüüd meie nii-öelda korraldada ka lähikontaktsete ring, keda terviseamet ei suuda enam hallata. Ja siis ongi peamine sõnum, et võtke ühendust perearstiga, ja me saamegi iga päev sõnumeid inimestelt, kes ise ka täpselt ei tea, kas nad nüüd on lähikontaktsed või ei ole, aga tahavad, et nendega midagi tehtaks.

Inimesed saavad aru, et kõrvaltoimed on siiski kontrollitud ja ootuspärased.

Sel nädalavahetusel algab uus pilootprojekt, kus inimesed saavad end digiregistratuuri kaudu perearsti juurde vaktsineerimisele kirja panna. Kellele see täpsemalt suunatud on?

Katsetame sel nädalavahetusel oma perearstikeskuses massiregistreerimist, see tähendab, et mobiliseerime kõik oma arstid ja õed ja kutsume siis üleriigilise digiregistratuuri kaudu oma riskigrupi patsiente või kõiki vanuses 65+.

Praegu peakski olema niimoodi, et kas antud hetkel sellega tegeletakse või juba tuleb teavitus, et võiksid minna kõik inimesed, kes kuuluvad meie perearstikeskuse nimistusse ja on riskigrupis või 65+, keskkonda digilugu.ee ja ennast ise registreerida meile vaktsineerimisele.

Kuidas on inimeste suhtumine koroonavaktsiini viimase paari kuuga muutunud?

Mulle tundub, et on muutunud. Inimesed saavad aru, et kõrvaltoimed on siiski kontrollitud ja ootuspärased. Praegu me küll näeme, et meelsus ja vaktsiinitahtjate arv on märkimisväärselt suurenenud, keeldujaid on üha vähem.

Millega peavad arvestama inimesed, kes tulevad koroonavaktsiini saama? Mis on peamised ja sagedasemad kõrvaltoimed?

Peaaegu iga teine või kolmas saab käevalu – mina ka, ma ei saanud öösel magada pärast seda, sest käsi oli tõesti valus. Meie tegime endale esimesed süstid juba detsembri viimastel päevadel ja meil oli üks või kaks õde, kes tõesti said sellise palavikureaktsiooni, et nad veetsid vana-aastaõhtu voodis. Sellised on need kõige levinumad kõrvaltoimed, neid me ka praktiliselt näeme. Näeme palavikku, mõni ütleb, et nagu trammi alla jäänu tunne on, ta on täiesti haige. See ei tähenda, et ta põeks koroonaviirust läbi, see on tema immuunsüsteemi reaktsioon.

Neid kõrvaltoimeid on, ütleme, 10–20 protsendil võib-olla, kellel raskemalt, kellel vähem, selline palavik ja halb enesetunne on.