Juhtkiri ⟩ Baltimaade töövõit

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Rail Balticu rahastus võideldi ultimaatumiga kätte
• Balti riigid tõestasid, et pole Euroopa käpaalused
• Suurprojekti kommunikatsioon pole parim olnud

Balti riikidele Euroopa Parlamendis edukalt lõppenud vaidlus Rail Balticu rahastamise üle annab lootust, et ka siinne maanurgake ülejäänud Euroopaga paremini ühendatuks muutub.

Oli päris ebatavaline, et Eesti koos teiste Baltimaadega kasutas Rail Balticu läbisurumiseks ultimatiivset keelt, ähvardades blokeerida Euroopa taastefondi kasutuselevõtu. Tavaliselt on Eesti üritanud leida Euroopa Liiduga vaidluses kompromisse ja mitte Brüsselile teravalt vastanduda. Seega pidas Eesti koos teiste Baltimaadega nüüdset Rail Balticu vaidlust nii oluliseks, et näitas Euroopa Parlamendile punast tuld. Kusjuures ka Eesti ja teisedki Baltimaad saanuksid (ja saavad praegu) Euroopa Liidu taastefondist väga palju raha. Lõppes kuvand Eestist kui Brüsseli ees koogutajast.

Pole kahtlust, et Rail Baltic on Eesti tulevikku silmas pidades tähtis projekt. Erinevalt Talsinki tunnelist saab Rail Baltic reaalsuseks ja loodetavasti saavad sel raudteel mõne aasta pärast liikuda nii inimesed kui ka kaubad. Muidugi ei saa tulevikku sajaprotsendiliselt ette planeerida – seda tõestas kurval kombel juba koroonakriis. Kuid paremate transpordiühenduste loomine on alati kindel investeering tulevikku. Eriti kui silmas pidada, et lennuliiklus teeb rohepöörde ja koroonakriisi tõttu ka vähikäiku.

Kui Eesti suutis koos teiste Baltimaadega tõestada Rail Balticu kasulikkust väljapoole, siis möönda tuleb, et sissepoole vaadates pole pilt nii selge. Vigu võib leida selles, kuidas projekti on elanikele tutvustatud, sest tegemist on avaliku rahastamisega ja seega on kõigil, kaasa arvatud ajakirjandusel, õigus olla avaliku raha kasutamise suhtes kriitiline.

Eesti ja teisedki Baltimaad saanuksid (ja saavad praegu) Euroopa Liidu taastefondist väga palju raha. Lõppes kuvand Eestist kui Brüsseli ees koogutajast.

Nagu kirjutas ökonomist Raivo Soosaar hiljuti Sirbis (08.01.2021): «Üks Rail Balticu promoja on jonnakaid, end pidevalt meelde tuletavaid kriitikuid võrrelnud rikkis grammofoniga, kuid projekti eestvedajad pole suutnud oma korras grammofoniga vastust eeltoodud etteheitele mängima panna. Peaaegu kõigist fundamentaalsetest küsimustest hiilitakse kõrvale.»

Väga paljud haritlased on praegusel kujul kavandatava Rail Balticu vastu, ehkki avaliku arvamuse küsitlused on näidanud rahva poolehoidu projektile.

Seega on Rail Balticu projektil mitu poolust ja üheks selliseks on veel asjaolu, et ka selle projektiga üritavad mõned poliitikud hääli nõutada, kasutades Rail Balticule vastu olemist oma valijate euroskeptitsismi toitmiseks. Nii et kommunikatsioonivead ja poliitilised kalkulatsioonid mängivad Rail Balticu tulevikus endiselt tähtsat rolli.

Ent vaatamata diplomaatilisele võidule Rail Balticu puhul pole selle projekti institutsionaalne teekond veel lõppenud. Euroopa ühenduste programmi peavad veel heaks kiitma ELi liikmesriikide alalised esindajad, Euroopa Parlamendi transpordi- ja tööstuskomitee ning seejärel ministrite nõukogu ja parlament tervikuna. Loodame, et see teekond ei kujune sama konarlikuks, nagu see oli praegu. Rongiga Kesk-Euroopasse sõita on ilus unistus, mis on käeulatuses, aga tööd nii riigisisesel kui ka välispoliitilisel tandril tuleb veel kõvasti teha.