Kriisiteater: neli telefonikõnet tundmatule

Helena Läks
, toimetaja
Copy
Barbara Lehtna: see lavastus on vajalik, sest mul on tunne, et inimeseksolemise üks tasand hakkab muutuma hästi õblukeseks. 
Barbara Lehtna: see lavastus on vajalik, sest mul on tunne, et inimeseksolemise üks tasand hakkab muutuma hästi õblukeseks. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Märtsikuu sunnitult kasinas teatripildis torkab silma 18. märtsil Vabamus esietenduv Barbara Lehtna lavastus «Kuuluvusharjutused». Selgub, et valitsuse seatud piiranguid keegi sellega seoses ei riku ning lava asemel jõuab lugu publikuni telefoni kaudu.

Kui inimene ostab teatripileti, mis saab edasi?

Siis tuleb talle postkasti väike pakk, milles on neli ümbrikku. Iga ümbriku peale on kirjutatud telefoninumber ja kellaaeg. Kui helistada etteantud kellaajal kindlale numbrile, võtab vastu üks inimene, kes palub avada ühe ümbriku. Ümbrikute sees on fotod ja selgub, et helistaja räägib nende fotode omanikuga, kes siis räägib talle ühe loo, mille keskne motiiv on kuuluvustunne ja kogukond, eri kogukondade sidusus – või lahusus, olenevalt lugudest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles