Juhtkiri ⟩ Lastespordi puhastumine

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Spordikogukonnal on nüüd käes aeg vaadata enda sisse
• Treenerid peavad juhinduma EOK treenerite eetikakoodeksist
• Sportiv Eesti laps peab olema kaitstud

Eelmisel nädalal alanud skandaal, mille keskmes on Nõmme Kalju jalgpalliklubi ja selle naiskonna nüüd juba endine treener brasiillane Getulio Aurelio Fredo, juhib väga teravalt tähelepanu meie lastespordi toimimisele ja selles süsteemis olevatele nõrkustele.

Endise jalgpalluri Mia Belle Trisna süüdistuse peale tunnistas Fredo laupäeval Postimehele antud intervjuus seksuaalsuhet toona 14-aastase jalgpalluriga, keda ta eraviisiliselt juhendas. Suures plaanis kõik teadsid ja teavad, et siin ja seal juhtub aeg-ajalt valgust kartvaid asju, aga lihtsam oli sellega mitte tegelda. Spordis laste väärkohtlemisega võitlemine oli üksikute pühendunute pärusmaa.

Tervel spordikogukonnal on nüüd käes aeg vaadata enda sisse ning minna praeguse kurva ja karmi kogemuse pealt targemana edasi. Paljud jalgpalliklubid, samuti jalgpalliliit on tulnud välja avaldustega, mis taunivad igasugust väärkohtlemist. See on ainu- õige tee.

Ent nüüd tuleb sõnad ka tegudesse valada. Jalgpalliliit tunnistas eelmise nädala lõpus Postimehele antud intervjuus, et 2016. aastal noortele neidudele endast alastipilte saatnud treener töötab jalgpallis edasi. Samas intervjuus rõhutatakse, et igasugusesse väärkohtlemisse suhtutakse väga tõsiselt, nulltolerantsiga, ning et last seksuaalselt ära kasutav treener ei tohi töötamist jätkata.

Jalgpalliliit on Eesti suurim spordialaliit ning on suuteline viima esmasel tasandil ise läbi niivõrd karmi ja suure juhtumi uurimist. Niihästi jalgpalliliit kui ka näiteks Eesti suurima klubi FC Flora president Pelle Pohlak rõhutavad, et võimupositsioonilt lapse või noore füüsiliselt või vaimselt ärakasutamisele ei saa olla mingit õigustust, ning kutsuvad kõiki üles igasugustest laste ärakasutamistest teada andma. Seetõttu võib loota, et toimub ka sisuline puhastumine.

Inimesed, kes on seotud treeninguprotsessiga, peavad väärkohtlemise ennetamist võtma täie tõsidusega. 

Mis saab aga siis, kui on tegemist mõne väiksema spordialaga, mille alaliidul pole võimekust väärkohtlemise juhtumiga tegelema hakata? Kuhu ohver peab pöörduma, kes asja menetleb? Eesti spordi katusorganisatsioonil Eesti Olümpiakomiteel (EOK) on aeg anda sportivatele lastele ja nende vanematele selgeid vastuseid.

Treenerid peavad oma käitumises juhinduma EOK treenerite eetikakoodeksist. Spordiklubidele on Eesti anti- dopingu ja spordieetika sihtasutus koostanud põhjaliku materjali väärkohtlemise ennetamiseks ja märkamiseks.

Viimastel päevadel meedias avalikuks tulnud info põhjal ei teadnud Fredo eetikakoodeksist midagi või ei tahtnud sellest midagi teada. Samuti ei võtnud Nõmme Kalju klubina väärkohtlemisega võitlemist sisuliselt. Just see viimane on sama oluline: klubid ja inimesed, kes on seotud treeninguprotsessiga mistahes viisil, peavad väärkohtlemise ennetamist ja märkamist võtma täie tõsidusega. Vastasel juhul ei tohi neilgi spordis kohta olla.

Sportiv Eesti laps peab olema kaitstud. Vaid siis, kui kõik spordiga seotud inimesed ning noorte sportlaste sõbrad ja lähedased on tähelepanelikud võimalike ohumärkide suhtes ning julgevad reageerida, suudame füüsilistest ja/või vaimsetest väärkohtlemistest vabaneda.