Aasta keeleteod on eesti teaduskeele kogumik ja räpiooper
16. märts 2021, 16:06
/nginx/o/2020/11/30/13505330t1he925.jpg)
2020. aasta keeleteo konkursi peaauhinna pälvisid Peep Nemvaltsi koostatud eesti teaduskeele kogumik «Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas» ja Narva eesti keele maja räpiooper «Karma». Rahvas hääletas parimaks keeleteoks õ- ja ö-hääliku piiritähise paigaldamise Saaremaale.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna tunnustas Kadrioru Saksa gümnaasiumi korraldatud veebiaktusel keeletegude tegijaid ning märkis, et 35 kandidaadi hulgast laureaatide väljavalimine oli tõeliselt raske ülesanne. «Kõik 2020. aasta keeleteod on ajendatud eesti keele muutumisest,» sõnas Kersna.
Minister märkis, et nii nagu teised elavad keeled, on ka eesti keel pidevas muutumises. «Mõelgem näiteks uutele sõnadele, mis hiljuti teie keelekasutusse on lisandunud, või uutele suhtluskanalitele. Keele elujõud peitubki muutumisvõimes.»
Ministritest koosnev žürii valis välja kaks peaauhinna väärilist keeletegu, millega tõstetakse esile eesti teaduskeele arendamist ja kasutamist ning huvitavat keeleõpet. Peep Nemvaltsi koostatud ja toimetatud teaduskeele kogumik kutsub kaasa mõtlema, kuidas suunduda tõelise keelerikkuse ja täppiskeelte poole.
Kogumiku «Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas» autorid on Priit Kulu, Tiiu Kuurme, Sulev Kuuse, Jakob Kübarsepp, Gerhard Lock, Toivo Maimets, Peep Nemvalts, Maret Nukke, Kaarina Rein, Peeter Saari ja Helena Sepp.
Kogumikus mõtestavad mitme ülikooli loodus-, reaal-, ühiskonna- ja humanitaarteadlased eesti keele rolli teaduses ja kõrghariduses.
Räpiooper «Karma» on Narva eesti keele maja algatatud ainulaadne keeleõppeprojekt, kus ühendatakse räpp, ooper ja eesti keele õpe. Etenduses olid lõimitud keeled ja rahvused, muusika-, teatri- ja tantsustiilid, noored ja vanad, professionaalid ja amatöörid. Peakangelase, Narva üksikema Karma pingutused ja edu väljendavad narvalaste võitlusi ja võimalusi, lootusi ja loovust, usku homsesse.
Räpiooperi töörühma kuulusid Krismar Rosin, Pille Maffucci ja Julia Viirsalu, lavastaja oli Neeme Kuningas, koreograafid Ulyana Lint ja Valeria Vetoshkina, dramaturg Mihkel Seeder ning heliloojad Pavel Botšarov ja Karl Kivastik.
Rahvas valis õ-tähise avamise Saaremaal
Taavi Pae eestvedamisel saarlaste murdekeele auks püstitatud keeletähis on nii teavitusvahend, kohtumispaik kui ka maamärk. Häälikute õ ja ö vahendusel viitab tähis Saaremaa ajaloole, keele- ja suhtluskontaktidele, aga ka eri paikkondadest pärit saare keele kõnelejate suulistele keelevariantidele.
Kuigi idee algatajate esmane eesmärk oli tähistada saare keele kõnelejaile omaseid hääldusjooni, pole piiritähis siiski vaid kohalike hääldusnähtuste tähistaja, vaid sel on laiem tähendusväli. Õ-tähist võib vaadelda kogu eesti keeleala keelelisele ja kultuurilisele rikkusele viitava märgina, mis väärtustab ja aitab meeles pidada selle paljunäolisust, keeli ja kõnelejaid. Praeguseks on tähisest kujunenud tiheda külastatavusega peatuspaik.
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.