Lisaeelarvest kulub suur osa palgatoetustele ja tervishoiule

Palgatoetust on hinnatud kõige paremini töötavaks vahetuks kriisiabiks, et töökohtade säilimist kõige raskemas ­kriisi faasis toetada, ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Tairo Lutter / Postimees

• Lisaeelarve maht ulatub üle 641 miljoni euro
• Lisarahast ligi 260 miljonit läheb sotsiaalministeeriumile
• Ettevõtjatega pole neid puudutavate meetmete osas aru peetud

Valitsus esitab homme riigikogule arutamiseks lisaeelarve eelnõu, mille maht ulatub üle 641 miljoni euro.

Lisarahast ligi 260 miljonit läheb sotsiaalministeeriumile, selles sisalduvad näiteks palgatoetused ning haiglate ja teiste tervishoiuasutuste kulude toetused. Ettevõtjad kurdavad samas, et kuna nendega pole toetusmeetmete üle aru peetud, siis ei pruugi neist piisavalt abi olla.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul saab 641,4 miljoni suurusest lisaeelarvest kiire ja võimalikult ­täpne tugi inimeste sissetulekute ja töökohtade säilitamiseks ning ettevõtete elus hoidmiseks. «Leevenduspakett tervikuna aitaks meid kriisist välja ja toetaks uut kasvu,» ütles Pentus-Rosimannus. «Seetõttu hoiame lisaeelarve puhtalt kriisileevendusele suunatuna ja väldime muude ­kulutuste lisamist.»

Palgatoetuse maksmiseks eraldatakse 102 miljonit eurot, summast ligi 57 miljonit jääb esialgu puhvriks reservi. Kui mullu sõltus palgatoetus sellest, mis sektoris ettevõte tegutseb, siis nüüd hakkab toetuskriteeriumiks olema järsk käibelangus.

«Palgatoetust on hinnatud kõige paremini töötavaks vahetuks kriisiabiks, et töökohtade säilimist kõige raskemas ­kriisi faasis toetada. See on ka eraldi­võetuna kõige suurem lisaeelarve kulu,» märkis Pentus-Rosimannus.

Kuna praegu on ­piirangud ministri sõnul väga laiaulatuslikud, pole ­palgatoetuse ­maksmine EMTAKi koodide alusel enam põhjendatud. «See tähendab, et pikkadesse ­EMTAKi koode puudutavatesse vaidlustesse taker­dumise asemel on mõistlik rakendada ­käibelanguse kriteeriumit ning maksta ­palgatoetust nendele ettevõtetele, kellel on ­langus tõesti olnud väga järsk. See võimaldab vältida meil ka riigiabi puudutavaid probleeme ja maksta toetust välja otse inimestele.»

Lisaks palgatoetusele on lisa­eelarves oluline tugi toitlustus- ja majutussektorile, samuti juba terve aasta piirangute tõttu väga raskes seisus olnud kultuurile, loomemajandusele. Toe saab ka viimaste piirangutega tugevalt pihta saanud kaubandus.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) presidendi Heiki Ritsi sõnul on endiselt probleem, et nii lisaeelarve kui juba ka konkreetsete meetmete põhimõtted on kokku lepitud kitsas ringis, ilma ette­võtjate esindusorganisatsioonidega nõu pidamata. «See toob aga kaasa juba ­sisseprogrammeeritud vigu,» rääkis Rits. «Ettevõtjatele suunatud toetused oleks tegelikult võimalik katta kõik ühe lihtsa tugimeetmega, mida EVEA on pakkunud juba kevadel – osaline maksutagastus läbi MTA, arvestades käibelangust ja viimase kriisieelse aasta jooksul tasutud riigimakse. See oleks õiglane ja ühetaoline, lisaks ka lihtne ja kiire.»

Ritsi hinnangul on EMTAKi koodidest loobumine küll positiivne, kuid nüüd, mil seda tasutakse jälle töövõtjatele, ei jõua see ilmselt paljude mikro- ja väikeettevõteteni, kellel ei olegi enam töötajaid, samas kui püsikulud on jäänud. «Segadus teeb asja keeruliseks. Lisaks ei tea keegi praegu, mis perioodi eest ning millised saavad olema konkreetsed tingimused. Väga loodame, et vähemalt siinkohal kaasatakse aruteludesse ka toetuste saajad,» lisas ta.

Lisaeelarvest üle 100 miljoni on kavas suunata tervishoidu – nii haiglate viimase piirini viidud kulude katmiseks kui ka vaktsineerimise ja testimisega seotud kuludeks.

Haridus- ja teadusministeeriumile eraldatakse üle 14 ­miljoni euro. Lisaeelarvest saavad toetust veel riigihalduse ministri, ­siseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ning maaeluministeeriumi valdkonnad.

Lisaeelarve põhiallikas on laenuraha. Rahandusministeeriumi asekantsleri Märten ­Rossi sõnul hinnati sügisel, et laenuvõtmise vajadus võib tänavu olla üle kahe miljardi euro. «Tegelik laenuvajadus võib tulla väiksem, sest majandusolukord on maksulaekumise andmete põhjal oodatust parem,» rääkis Ross. «Kui suur tänavune laenuvajadus olema saab, selgub aprilli ­alguses, kui valmib rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos.»

Kuhu raha läheb?

​Eelnõu koos täpsema kulude jaotusega on plaanis vastu võtta lähipäevil. Siiski kergitas rahandusminister eile pisut katet sellelt, kuhu planeeritakse ligi 200 lisaeelarve miljonit.

■ Erakorralise ettevõtluse toetuspaketi suurus on 19 miljonit eurot.

■ Toitlustuse, majutuse ja spaade ehk mullu ühe kõige suuremaid kaotusi kandnud sektori tugipaketi suurus on 25 miljonit eurot.

■ Kultuuriürituste ja festivalide riskifondi suurus on kuus miljonit eurot ning see on mõeldud toetama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suurüritusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.

■ Hariduses õpilünkade tagasi tegemine ja suviste õppelaagrite ja erahuvihariduse toetamine – 12 miljonit eurot. Kokku peaks suvistest õpilaagritest osa saama vähemalt 50 000 last.

■ Koduõppe toetuseks kulub lisaeelarvest arvutitele ja internetiühendusele veel lisaks 1,5 miljonit eurot.

■ Kultuuri- ja spordivaldkonna tugipaketi suurus on kokku 35,9 miljonit eurot.

■ Vaimse tervisega seotud kuludele, sealhulgas kliiniliste psühholoogide abile läheb lisaeelarvest 2,6 miljonit eurot. Haiglate ja kiirabi koroonaviirusega seotud erakorralistele kuludele on ette nähtud 52 miljonit eurot.

■ Vaktsineerimisele eraldatakse lisaeelarvest veel 30,2 miljonit eurot.