Galerii ⟩ Riigikogu esimeheks valiti Jüri Ratas (16)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy

Täna valisid riigikogu liikmed kolmeliikmelist juhatust üheks aastaks. Riigikogu juhatuse esimeheks valiti Jüri Ratas (Keskerakond), esimeseks aseesimees Hanno Pevkur (Reformierakond) ja teiseks aseesimeheks Martin Helme (EKRE). 

Riigikogu esimeheks sai Jüri Ratas 63 poolthäälega. Tema vastaskandidaati Henn Põlluaasa Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) toetas 20 saadikut. Kehtetuid sedeleid oli 15. 

Salajasel hääletusel osales 98 riigikogu liiget. Ratast olid lubanud toetada lisaks erakonnakaaslastele ja Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid. Isamaa teatas, et nemad Ratast ei toeta. Hääletustulemustest selgub, et Põlluaasale tuli toetust ka EKREst väljapoolt. 

Riigikogu aseesimeeste valimisel osales 93 riigikogu liiget. 59 toetushäält saanud Hanno Pevkur valiti esimeseks aseesimeheks ning 28 häält saanud Martin Helme teiseks aseesimeheks. Kehtetuid sedeleid oli 6. 

Fraktsioonide jaotus XIV riigikogus

Reformierakond – 34 liiget

Keskerakond – 25 liiget

EKRE – 19 liiget

Isamaa – 12 liiget

Sotsiaaldemokraadid – 10 liiget

Fraktsiooni mittekuuluv – liige

Istungi käik 

Istungi alguses oli kohal 80 saadikut, puudus 21. «Ma mõistan meie kõigi elevust olla taas kord saalis aga siiski me peame istungiga peale hakkama. Nii et, head kolleegid, kui me saame natukene rahuneda ja vaiksemaks muutuda, siis on meil võimalik kuulata ja näha, kas kellelgi on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi,» sõnas istungit juhtiv Hanno Pevkur parlamendisaadikutele.

Esmalt valiti riigikogu juhatuse esimeest ning parlamendisaadikud esitasid kandidaadid. Keskerakonna fraktsiooni juht Mailis Reps esitas kandidaadiks Jüri Ratase. «Tegemist on riigikogu saadikuga, kellel on märkimisväärne poliitiline kogemus,» osutas Reps Ratase kogemustele nii suurima omavalitsuse juhina, peaministrina kui ka Keskerakonna juhina. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Martin Helme esitas Ratase vastaskandidaadiks spiikri ametit pidanud Henn Põlluaasa (EKRE). «Ta on üles näidanud ülimat rahu, meelekindlust, tasakaalukust ja poliitilist vilumust riigikogu kassikarja karjatamisel,» sõnas Helme, kelle arvates ei pea Ratast pärast valitsusest lahkumist ning Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidu lagunemist premeerima spiikri kohaga. 

Pärast Ratase riigikogu esimeheks valituks saamist võttis Ratas värske esimehena istungi juhtimise üle. Ratas tänas nii riigikogu liikmeid kui ka eelmist esimeest Henn Põlluaasa. «Riigikogu esimehe töö tähendab mulle vastutust, kanda seda teiega, et seista kõigi inimeste eest,» sõnas Ratas. Ta avaldas lootust, et peagi saab riigikogu töötada nii nagu varem, kuid see tähendab riigikogu liikmete vaktsineerimist. 

Seejärel asus riigikogu valima aseesimehi. Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev esitas aseesimehe kandidaadiks Hanno Pevkuri, EKRE fraktsiooni liige Siim Pohlak Martin Helme. 

Salajane hajutatud hääletus 

Salajasel hääletusel valitakse esmalt riigikogu esimees, seejärel aseesimehed. Riigikogu liikmel on nii riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel üks hääl. Valijad on jaotatud tähestikulises järjekorras viie eraldi hääletamisala vahel riigikogu hoones. Riigikogu liikmetel, kes on Covid-19 lähikontaktsed, võimaldatakse hääletada Toompea lossi hoovis. Sarnast süsteemi kasutati koroonapandeemia ajal ka eelmisel aastal ja veebruaris toimunud erakorralistel aseesimeeste valimistel. 

Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui üles on seatud ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui saab rohkem poolt- kui vastuhääli.

Riigikogu aseesimeeste valimisel saab esimeseks aseesimeheks kõige rohkem hääli kogunud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saab häältearvult teiseks jäänud kandidaat. Juhul kui kandidaadid koguvad võrdselt hääli, korraldatakse valimiste lisavoor.

Allikas: riigikogu 

Fraktsioonijuhtide arvamusi hääletuse käigust ja kandidaatide toetamisest päev enne juhatuse valimist loe lähemalt SIIT. 

Riigikogu esimeheks saanud Jüri Ratas on ka varem riigikogu juhatuses olnud, täpsemalt aseesimehe ametis. Samuti on varem riigikogu juhatuses olnud Hanno Pevkur. 

Riigikogu eelmisesse juhatusse kuulus esimehena Henn Põlluaas, kes oli ametis kaks aastat järjest; riigikogu esimene aseesimees oli Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja teine aseesimees Hanno Pevkur (Reformierakond), kes sai ametisse 8. veebruaril pärast seda, kui Siim Kallas teatas tagasiastumisest. 

Presidendi järel teine isik 

  • Riigikogu esimees on Vabariigi Presidendi järel teine isik riigis, kes võib vajaduse korral ajutiselt täita presidendi ametiülesandeid.
  • Riigikogu juhatus korraldab riigikogu esindamist, jaotab  fraktsioonide kohad  komisjonides, kinnitab komisjonide koosseisud, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab täiskogule kinnitamiseks riigikogu töönädalate päevakorra projekti. Kui menetlusse antud eelnõu vastab normitehnika eeskirjale, määrab juhatus sellele juhtivkomisjoni. 
  • Põhiseaduse järgi on riigikogu esimehel kohustus täita vajaduse korral Vabariigi Presidendi ülesandeid.
  • Riigikogu esmaspäevast ja kolmapäevast täiskogu istungit juhatab senise tava kohaselt riigikogu esimees, teisipäevast istungit esimene aseesimees ja neljapäevast istungit teine aseesimees. 
  • Kui täiskogu istung kestab kaua, juhatavad esimees ja aseesimehed seda vaheldumisi, üldjuhul kahe tunni kaupa.

Allikas: riigikogu koduleht

Kommentaarid (16)
Copy
Tagasi üles