Lisaeelarve ridadega käib kaasas mitu küsimärki

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Madis Veltman / Postimees

Valitsus esitas eile riigikogule 641 miljoni euro suuruse lisaeelarve eelnõu, mille suurimad positsioonid on palgatoetus ja hüvitis teisest pensionisambast lahkujatele. Eelnõu esimene lugemine toimub riigikogus 24. märtsil.

Kui möödunud nädalal rääkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond, pildil) 125–170 miljoni euro plaanimisest kolme kuu palgatoetusteks ja kinnitas, et palgatoetusest eraldi saabki lisaeelarve kõige suurem kuluartikkel, siis eile riigikogule esitatud eelnõus on märtsi ja aprilli töötasuhüvitisteks ette nähtud 102,2 miljonit eurot ning eelarve kuluridade seas oli see siiski alles teisel kohal.

Tegelikult pole see kõik päris nii lihtne. Lisaeelarvest selge ülevaate saamise muudab keeruliseks asjaolu, et mitu ühesugust toetusskeemi võib olla paigutatud eri asutuste alla. Nii on lisaks sotsiaalministeeriumi alla kuuluvale töötukassale suunatud 102 miljonile palgahüvitisteks mõeldud ka veel 57,6 miljonit eurot valitsuse eelarves peituvat reservi, mis on ette nähtud selleks puhuks, kui toetust tuleb hiljem juurde maksta – kokku seega ligi 160 miljonit eurot.