Läinud suvel nähti Californiat kui helget laiku USA üldiselt läbikukkunud koroonaennetuses. Võrreldes New Yorgiga, kus kevadine laine viis kolmekuuse lukustamise ja rohkem kui 1600 surmani miljoni elaniku kohta, pääses California juuni alguseks vaid 110 ohvriga miljoni kohta. Ent praeguseks on California surmajuhtude hulk tõusnud ligi 1400ni. Edu on maha mängitud. Järgnevalt katsun vaadelda Eesti ja California võrdluse kaudu mõningaid õppetunde, mida kahe kaotatud eduloo juures võiks kõrva taha panna. Toetun siin viimase aasta jooksul peamiselt USAs tehtud uuringutele, aga arvestades, kui kaootiline on viimane aasta olnud, on järgnev võrdlus paratamatult üsnagi spekulatiivne.
Nii California kui ka Eesti edus esimese laine allasurumisel oli ühtviisi suur roll õnnel ja kiirel tegutsemisel. California oli küll üks esimesi kohti USAs, kus kinnitati Covid-19 juhtumeid, aga iga päev lendas New Yorgi regiooni umbes kaks korda rohkem inimesi kui California suurimasse lennujaama LAXi. Osalt võib just see põhjendada New Yorgi ebaedu: suure lennuliiklusega piirkonda võidi lihtsalt rohkem viirust sisse tuua. Eestisse jõudis koroonaviirus üleüldse viivitusega: esimene juhtum Euroopas diagnoositi 26. jaanuaril, Eestis aga kuu aega hiljem, 27. veebruaril. See võimaldas meil reageerida varakult, kui viiruse levikut oli veel võimalik kontrollida.
Eestit ja Californiat eristab New Yorgist veel teine sarnasus: madal asustustihedus. Los Angeles on kurikuulsalt valglinnastunud piirkond, kus suur osa inimesi elab peamiselt eramajades ja sõidab autodega. Samas – ning see on oluline – on seal paradoksaalselt ka palju ülerahvastatust. Kuna tegemist on ka USA ühe kõrgemate kinnisvarahindadega piirkonnaga, elavad just vaesemad pered tihti väikestes korterites, mitu põlvkonda üheskoos. Läinud aasta märtsis, kui koroonaviirust kandsid ringi suuresti rahvusvahelised ärireisijad ja kuurortidest suusapuhkustelt tulijad, aitas madal asustustihedus ilmselt nii Eestis kui ka