Siberi Volli tugevus on õpetada eesti keelt kirega

Perefoto 1949. aastast Mihhailovka külas kodumaja ees. Ema Emilie süles istuv Volli on just sündinud. Ema kõrval istub isa Jakob. Vasakul seisab vend Leonhard, keskel õde Olga ja paremalt teine õde Salme. Foto: Erakogu

Tugevuse Volli on Siberis üks viimaseid eestlasi, kes oskab veel eesti keelt teistelegi õpetada. «Ema eeskujul ei saa ma jätta armastamata eesti keelt ja vanemate omapärast eesti põliskultuuri,» ütleb Volli. Jube kõrgelennuliselt räägib, mõtleks ilmselt siis, kui Eestis keegi nii ütleks. Siberis nii ei tundu.

«Minu ema lõpetas 1916. ja 1917. aastal kaks klassi. See oli mässu aeg,» räägib Lääne-Siberis Mihhailovka eestlaste külas sündinud kolmandat põlve Siberi eestlane, peagi 72-aastaseks saav Volli. «Isa ei käinud üldse koolis. Nad ei mõelnud nimelt oma laste kultuurilisele tulevikule, kuid ema rääkis meile alati eesti lugusid eesti keeles. Isegi täiskasvanuna teadsin eesti keeles paljusid taimi, mida vene keeles ei teadnud.»

Eesti keele ja kultuuri armastust annab Volli edasi viiele-kuuele Omski kandi eestlasele ja nende pereliikmetele. Volli võtab nende õpetamist väga tõsiselt. Iga tund on tal põhjalikult kavandatud ja slaididel ette valmistatud. Ise ütleb ta oma eesti keele tundide kohta, et see on rohkem mäng kui õppimine. Aga tema õpilastele meeldib, sest miks muidu nad leiavad juba kolmandat aastat laupäeva pärastlõunati – kõige magusamal koos perega mõnulemise ajal – kohusetundlikult kaks tundi eesti keele õppimiseks.