Mitme eri aegadel Venemaa elanikke elamisloataotluste vormistamisel aidanud Eesti juristi sõnul on nende klientidel Eesti elamisloa hankimine muutunud keeruliseks või hoopis võimatuks.
Elamisloakonsultant: praegu on suur bardakk!
30. jaanuar 2012, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Virumaal tegutsev jurist Andrei Murd (31), kes enda sõnul konsulteeris eelmisel aastal Eesti elamisloa hankimisel paarikümmet inimest, kellest viis-kuus jõudsid ka dokumentide vormistamiseni, ütles, et dokumentide vastuvõtuga Eesti elamisloa hankimiseks on praegu suured arusaamatused ja valitseb üks suur bardakk.
«Väga palju soove on Eesti elamisluba saada – rikkad inimesed, suured firmad. Need on suured ärimehed, kes on pöördunud minu poole,» kõneles Murd. «Neil on suured sissetulekud, nad ostavad siin kinnisvara ja tahavad siin elada. Siitkaudu on mugav Euroopas käia. Neile meeldib, et Eesti on euroopalik riik, meeldib siinne venekeelsus.»
Lisaks elamisloa-huviliste konsulteerimisele on Murd ka Sillamäe firma B.N. Kinnisvara büroo osanik ja tegelnud korteriühistute probleemidega. Ajalehe Severnoje Poberežje andmeil on ta töötanud ka kodakondsus- ja migratsiooniametis inspektorina ning notari abina.
Mugav Euroopas käia
Murru hinnangul tehakse elamisloa saamine Eestis liiga keeruliseks. «Helistasin [politseiameti] kodakondsus- ja migratsiooniosakonda, seal ametnikud ütlevad, et praeguse seaduse järgi ei saa anda, ootame, kuni uus seadus vastu võetakse. Ühed konsulid ei võta dokumente vastu, teised jälle võtavad.»
Murd toob tüüpilise näite, kuidas tema kliendi dokumendid võeti küll vastu, ent pärast anti vastus, et kahjuks on kvoot täis. «Esitage avaldus, saate riigilõivu tagasi ja esitage veebruarikuus uuesti. Aga miks te siis varem ei öelnud seda?» rääkis ta.
Teise näitena toob Murd oma tuttava, kes tegutseb transpordisektoris. «Pihkvas ei võetud dokumente [vastu], Helsingis ei võetud. Nüüd ta lendab spetsiaalselt veebruaris neid esitama Berliini,» lausus ta.
Murd on olukorrast selgelt nördinud. «Miks inimesed peavad nii kaua ootama? Kui uut seadust veel ei ole, siis menetlege seni vana järgi! Miks te dokumentide menetlemise peatasite? Kas see tähendab, et sel aastal üldse elamislubasid ei saa?» rääkis ta.
«Ametnike kompetentsus on nii madal, et telefonis öeldakse infot, mis ei vasta tõele, pärast aga väidetakse, et mina pole sellist asja öelnud. Kas me peame peaministrit vahetama?» küsis jurist.
Vandeadvokaat Andrei Veressov (33) ütles, et tema poole pöördusid kliendid elamisloa asjus konsulteerimiseks põhiliselt aastatel 2006–2007.
Klientuur hakkab kaduma
«See oli rohkem seotud Eestis äriajamisega, oli huvi asutada siin ettevõtteid. Need plaanid olid kindlasti reaalsed, aga erinevatel põhjustel mõned kliendid ütlesid ka ära ja loobusid oma ideest,» meenutas ta.
Viimasel ajal aga pole Veressov oma sõnul enam elamislubade teemaga tegelnud. «Riik on oma piirangud peale pannud, klientuur hakkab kaduma,» nentis ta.
Veressov leidis siiski, et need huvilised Venemaalt, kes tulevad Eestisse konkreetse äritegevuse tõttu, tulevad ikkagi, sõltumata sellest, kas siin kehtivad vanad või uued reeglid. «Need, kes tahtsid ainult dokumendi pärast tulla, kaovad ära.»
Osaühingu RMPConsult osanik Erik Muugamäe (37) ütles, et võimalus hankida ettevõtte juhtorgani liikmena elamisluba puudub sisuliselt suvest ja kuna olukord on teada, siis ei ole ka Venemaalt huvilisi viimasel ajal nende poole pöördunud.
«Need inimesed, kes siin reaalselt töötavad, teevad praegu endale Eesti äriviisa,» märkis ta. «See on kõigiti seaduslik lahendus, aga probleemiks on, et võimaldab ainult 180 päeva Eestis olla. Loodame, et riigikogu võtab uue seaduse vastu.»
Reklaam kodulehel
Tallinnas Jõe tänaval asuv firma ABConsult reklaamib konsultatsiooni Eesti elamisloa hankimise asjus avalikult oma kodulehel.
«Vastupidi levinud eelarvamustele on Eesti elamisluba paljudele energilistele ja Euroopa majandusruumile orienteeritud ärimeestele täiesti kättesaadav,» seisab lehel. «Kuna iga eluline situatsioon on kordumatu, võib igal üksikul juhul ettevõtte omandamise algoritmi väljatöötamiseks ja elamisloa saamiseks pöörduda konsultatsiooniks meie spetsialistide poole.»
ABConsulti juhatuse esimees Dmitri Melihhov (36) Eesti elamislubade hankimisega seonduvat kommenteerida ei tahtnud. «Ma konsulteerin kliente, mitte ajakirjanikke,» ütles ta.
Melihhov on äriregistri andmeil varemalt olnud seotud enam kui 200 firmaga, siiani on seos kuue firmaga.
Elamislubade poliitika 2012. aastal
• Valitsus kinnitas 19. jaanuaril tänavuseks sisserände piirarvuks 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast, mis on 1008. Selle ajalise jaotuse kehtestab siseminister oma määrusega. Määruse eelnõu järgi antakse esimesel poolaastal välja maksimaalselt 504 elamisluba ning teisel poolaastal teist sama palju.
• Seejuures antakse töötamiseks maksimaalselt 394 tähtajalist elamisluba. Ettevõtluseks antakse tähtajalisi elamislube maksimaalselt 85 ning välislepingu alusel kuni 25 elamisluba.
• Tähtajaliste elamislubade, mis mõeldud töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena, arvestatavaks piirmääraks kehtestatakse aga 0. Samuti ei lubata välja anda ühtegi elamisluba piisava legaalse sissetuleku olemasolu alusel.
Allikas: Pm