Mari Koik: kellele on vaja propageerida mitmekeelsust?

Mari Koik, lapsevanem ja eesti filoloog Foto: Erakogu

Probleem ei ole selles, et eesti lapsed oleksid ükskeelsed, vaid see, et eesti noorte võõrkeelteoskus on vaesestunud, piirdudes tegelikkuses üksnes inglise keelega, kirjutab lapsevanem ja eesti filoloog Mari Koik.

Kirjutan eesti lapsevanema vaatepunktist teemal «ükskeelsus, mitmekeelsus ja «kohalikud keeled»». Meie pere elab Tallinnas, lapsed on vanuses 20, 16 ja 10. Seega olen 17 aasta jooksul saanud jälgida kolme eesti lapse lasteaia- ja kooliteed Tallinna haridusasutustes. Kolm last on minu silme all omandanud emakeele ja võõrkeeli. Arvan, et tean, millest räägin.

Minu arvamusavaldus on sündinud hämmingust, mida tundsin, kui lugesin emakeelepäeva paiku ajakirjandusest mitut artiklit, kus kiideti mitmekeelsuse eeliseid võrreldes ükskeelsusega. Mitte keelteoskuse kiitmise fakt ise ei tekitanud imestust (kes vaidleks vastu väitele, et keelteoskus on rikkus?), vaid adressaadi valik. Kas eestikeelse meedia tarbijate hulgas on üldse kedagi, kes vajaks selles küsimuses ümberveenmist? Kes on selle sõnumi adressaat?