Keit Pentus-Rosimannus: riigi tugi pole tasuta lõuna

Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Madis Veltman

Lisaeelarve eesmärk on kiire taastumine ja Eesti avamine, kirjutab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond).

Määramatust on raske taluda, kõigil on närvid pingul. Juba talumatult pikalt. Mõnel tekib trots kogu maailma vastu, teisel jõuetus. Vintskemad koguvad ennast ja kohanevad. Mõni küsimus on aga enam-vähem kõigil ühesugune: millal see lõpuks läbi saab?

Vastus sõltub kolmest tegurist: kontaktid alla, maskid ette ja vaktsiinisüstid õlga. Paremat valemit praeguses pandeemias pole. Kergemaks läheb, kui vaktsineerimise ulatus, kiirus ja mõju lubavad hakata piiranguid järk-järgult taas maha võtma. See on selle aasta kõige tähtsam ülesanne nii vaimse kui ka füüsilise tervise, majanduse ja igapäevase eluolu seisukohalt. Eesmärk peab olema, et suve alguseks on majandust ja hinge kammitsevad piirangud maas.

Kuidas vahepealne sunnitud paus üle elada? Valitsuse poolt parlamendile esitatud 641 miljoni euro suurune leevenduspakett täidab osalt need lüngad, mis oleksid pidanud 2020. aasta novembrist tõusutrendi näidanud nakatumiste arvu arvestades sisalduma juba põhieelarves: vajalik raha testimiseks, vaktsineerimiseks, haiguspäevade hüvitamiseks ja haiglate koroonakulude katmiseks. Kiire, võimalikult täpse ja lühiajalise toe saavad lisaeelarvega aga ka kõige rohkem pihta saanud sektorites töötavad inimesed palgatoetuse kaudu, kõige suuremat valu kannatavad ettevõtted erakorralise tugipaketi abil.