Mati Raidma: kriisijuhtimises vajavad kõik lülid puhkust

Mati Raidma. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Üks kriitiline tegur kriisidega hakkama saamisel on probleemide lahendamise ehk kriisihalduse suutlikkus. Siia lisan rõhutades: jätkusuutlikkus. Kriisijuhtimine on olemuselt meeskonnatöö. Selle toimimine, eriti pikaajaliste kriiside puhul nagu praegu, sõltub otseselt asjaolust, kui hästi suudame kriisijuhtimist roteerida, kirjutab riigikogu liige Mati Raidma (Reformierakond).

Töö kriisiolukorras on kõike muud kui tervislik ega vasta sootuks rahuaja töökeskkonna nõuetele. Seda eriti neil, kes on kutsutud kriiside lahendamist juhtima. Pidev probleemide pealevool, mille lahendamiseks pole piisavalt aega, on igapäevane töörütmi kujundaja. Probleemid nõuavad lahendamist, neid ei saa edasi lükata või eirata.

Kriisijuhtimises eksisteerib sellise olukorra lahendamiseks üks teoorias oluline, kuid praktikas tihti ununev meede: meeskonna värske ja võitlusvõimelisena hoidmine. Meeskonna roteerimine ei tohiks olla kriisireguleerimises midagi tavatut. Eriti kui hädaolukord on pikaajaline. Rahvusvahelises praktikas arvestatakse kriisireguleerija optimaalseks missiooni ajaks kolm nädalat. Mis hakkab juhtuma, kui selle peale ei mõelda, seda näeme kahjuks vaid valusatest kogemustest.