Ma olen Olaf, sinu lapselapselaps, ja kirjutan sulle järgmisest sajandist. Kahjuks ei ole olnud meil võimalust kohtuda, aga olen kuulnud sinust ainult häid ja põnevaid lugusid. Rakvere kultuurimajas meenutatakse sind siiani kui küla andekaimat lauljannat ja jutuvestjat. Ma käin su jälgedes või jah, vähemalt püüan seda teha, ja mängin samuti kannelt, hoides suguvõsa väärikat ja hästituntud nime au sees. Meil on säilinud album ammuste, pisut uduste ja tuhmunud fotodega sinu muretust lapsepõlvest ja unustamatutest noorusaegadest. Olles uurinud noid pilte, pean tõdema, et olen oma väljanägemise pärinud vist sinult. Ja see mulle meeldib.
/nginx/o/2021/03/24/13694972t1h5d55.jpg)
/nginx/o/2021/03/24/13695202t1haeb3.jpg)