Märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks värvub Patarei vangla punaseks
25. märts 2021, 07:22
Eesti Mälu Instituudi algatusel värvub neljapäeva õhtul alates kella 19-st kuni südaööni Patarei vangla punaseks ning merepoolsetele müüridele kuvatakse küüditamise aastaarv ning ohvrite arv.
1949. aasta märtsis küüditas Nõukogude võim Eestist üle 20 000 inimese Siberisse, tembeldades neid «bandiitideks», «natsionalistideks» ning «kulakuteks».
Patarei vangla kujunes Nõukogude okupatsiooniaja alguses suurimaks poliitiliste vangide kinnipidamiskohaks Eestis. Paljudele oli Patarei viimaseks peatuspaigaks Eestis enne oma traagilise teekonna jätkumist kas vangilaagritesse või hukkamisele.
Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Sergei Metlevi sõnul on Patarei vangla ning Eesti kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel ühed olulisemad Eesti lähiajaloo mälupaigad.
«Sümboolse hauatähisena püstitatud memoraalis jäädvustame nimeliselt ja austame kommunistliku terrori ohvrite mälestust. Patarei vangla lähitulevik on seotud hoone idatiiba rajatava kommunismiohvrite mälestusmuuseumiga, mis lisaks mälupaigana teenimisele asub jagama autentses vanglaolustikus teadmisi kuritegelikest kommunistlikest režiimidest üle maailma ning annab tagasi hääle ja näo kadunud kommunismiohvritele, et tulevased põlved enam kunagi ei laseks sellistel õudustel korduda,» ütles ta.
«Seoses koroonaviiruse laialdase levikuga ei saa me seekord mälestusüritustele koguneda. Selle asemel kutsume kõiki Eesti inimesi üles tuleohutusreegleid järgides süütama küünla märtsiküüditatute mälestuseks oma koduaknal ning postitama sellest pilte sotsiaalmeediasse,» lisas Sergei Metlev.
Neljapäeva õhtul süütavad Eesti kommunismiohvrite memoriaali «koduaias» kogu Eesti mälestajate eest küünlaid Eesti Noorteühenduste Liidu, Eesti Üliõpilaskondade Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Vabamu, Eesti Inimõiguste Instituudi ja Eesti Mälu Instituudi liikmed ja töötajad.
Seoses Patarei vangla valgusinstallatsiooni või küünalde süütamisega ühtegi avalikku kogunemist pandeemia tõttu ei toimu.