/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2021/03/29/13703155t1h613f.jpg)
- Peaminister Yoshihide Suga on lubanud viia läbi põhjaliku digipöörde
- Kuigi Jaapanil on kõrgtehnoloogiline maine, toimub riigis paljugi vanamoodi
- Jaapanis rakendatakse laialdaselt nii faksimasinaid kui ka pitsateid
Alates möödunud nädalast on First Northi alternatiivturul noteeritud Estonian Japan Trading Company (EJTC) aktsiad – selle ettevõtte nõukokku kuulub ka riigikogu liige ja endine sumomaadleja Kaido Höövelson. Ettevõte toob siinsetesse idufirmadesse Jaapani investeeringuid ning viib sinna Eesti disain- ja käsitöötooteid. Jaapan näib ehk päris kauge, kuid meie kaubandussuhted on juba pika ajalooga ja e-teenuste vallas võib siinsetel ettevõtetel seal korralik turunišš tekkida.
Jaapan ja Eesti tähistavad käesoleval aastal sõprussuhete sajandat aastapäeva, sest 26. jaanuaril 1921 tunnistas Jaapan Eestit de jure iseseisva riigina – esimene ärikontakt oli aga juba varemgi (vt kõrvallugu). Sada aastat tagasi, 27. jaanuaril 1921 kirjutas Postimees: «Lõpulik tunnistamine – seda ju «õiguse järele» ehk de jure tunnistamine tähendab – Lääne suurriikide poolt, avab Eesti rahvale täielikult tee riiklikelt iseseisvate rahvaste aulikku peresse.»
Kuigi koroonapiirangute tõttu on kahe riigi vahel liikuvate turistide arv kahanenud sama hästi kui olematuks, ulatus Eesti kaupade eksport Jaapanisse mullu 124 miljoni dollarini, millest enam kui kolmandiku moodustasid puit ja puidukaubad. Viimase aastaga kerkisid Jaapani otseinvesteeringud Eestisse 120 miljonilt eurolt enam kui 150 miljonile eurole.
«Jaapan on aina rohkem tähelepanu pööramas avaliku sektori e-teenuste arendamisele ning Eesti kogemus selles valdkonnas on neile väärtuslik,» ütles Eesti suursaadik Jaapanis Väino Reinart Postimehele. «Möödunud aastal alustas Jaapani valitsus uue digiagentuuri loomise ettevalmistamisega. Jaapani eksperdid on Eestis tutvunud mitmete meil edukalt rakendatud digilahendustega.»
Jaapani Tallinna suursaatkonna sekretär avalike suhete ja kultuuri valdkonnas Ito Toshifumi sõnas, et Eesti ja Jaapani majandussuhted on laienenud paljudesse valdkondadesse, kuid kõige suurem on huvi infotehnoloogia ja kommunikatsiooni valdkonnas.
«Eestil on õnnestunud saavutada kiire majanduskasv ning teadlikkus Eestist on paljude jaapanlaste seas järsult kasvanud viimase veerandsajandi jooksul,» ütles Ito. «Eestit külastab üha enam Jaapani turiste ja delegatsioone, kuigi see arv on koroona tõttu järsult kahanenud.»
Ka Eesti äridiplomaatia strateegias Jaapanis aastateks 2020–2025 on ära märgitud IKT- ja IT-lahendused sellistes valdkondades nagu e-valitsemine, tark linn, haridus, tervishoid ja küberturvalisus. Samuti on strateegia järgi Jaapani turul suur potentsiaal puidutööstusel, toiduainetööstusel ja disainitoodetel.
/nginx/o/2021/03/29/13703156t1h479c.jpg)
Jaapani huvi Eesti IT-lahenduste vastu on mõistetav. Kuigi Jaapanil on väga kõrgtehnoloogilise riigi maine – seda paljuski tänu arenenud robootikale, kõrgtehnoloogilisele raudteesektorile ja ülikiirele internetiühendusele –, on tegu siiski riigiga, kus enamik asjaajamistest toimub endiselt paberil ja faksiga. Viimane aparaat on paljudes riikides juba muuseumieksponaat. Jaapani bürokraatia on aga kurikuulsalt keerukas, paindumatu ja hierarhiline.
Mullu septembris peaministriametisse nimetatud Yoshihide Suga on lubanud korraldada riigis digipöörde ning kärpida bürokraatiat, mis upub paberimägedesse. Samuti kuulutas ta pärast ametisse astumist sõja isiklikele hanko’dele – pitsatitele, mida Jaapanis kasutatakse allkirjana.
Hanko võeti Jaapanis kasutusele 19. sajandil ning see on endiselt laialt levinud, eriti vanemas põlvkonnas. Seda saab kasutada dokumentide allkirjastamiseks, pangakonto avamiseks, raha välja võtmiseks jpm. Hanko’d on aga suurimaid takistusi digiteenuste väljatöötamisel, samuti soodustab nende kasutamine koroonaviiruse levikut, sest pitserit saab lüüa ainult füüsiliselt kohal olles.
Suga deklaratsiooni on saatnud mitmel pool Jaapanis kriitika ja vastupanu. Paljud vanemad inimesed on pitsatiga harjunud ja meedias on räägitud, et hanko on midagi väga «jaapanilikku», millest loobumine justkui kahjustaks rahvuslikku identiteeti. Mõned prefektuurivalitsused on osutanud «pitsatisõjale» avalikku vastupanu.
/nginx/o/2021/03/29/13703157t1he01f.jpg)
Veel üks Suga valitsuse ja värskelt loodud digiagentuuri prioriteete on Eesti ID-kaardi tehnoloogiast inspireeritud My Numberi süsteemi laialdane juurutamine. Jaapan võttis maailma esimese suurriigina digitaalse ID-kaardi My Number Card ametlikult kasutusele 2016. aastal. Eesti on üritanud eksportida Jaapanisse ID-kaardi tehnoloogiat juba aastaid, kuid suure eduta.
Üks Suga digipöörde plaani osa on aga siduda My Number vaktsineerimisandmetega. Kui selle tuules õnnestuks digitaalset/e-asjaajamist laiendada ka teistele avaliku sektori teenustele, võiks selle mõju isegi võrrelda Meiji restauratsiooniga 19. sajandil või Teise maailmasõja lõpus toimunud ühiskondlike muudatustega.
«Pandeemia tõi Jaapanis ilmsiks mitu probleemi. Me tahame luua ühiskonna, kus inimesed ei peaks igasuguste toimingute jaoks minema valitsusasutustesse,» ütles Ito. «Tahaksime, et maapiirkondades elavad inimesed saaksid veebi teel teha samu töid, mida teevad suurlinnade inimesed, ja arstiabi oleks võrdselt kättesaadav. Jaapanil on siinkohal Eestilt palju õppida.»
Eesti-Jaapani majandussuhete ajaloost
Eesti riigi esimene teadaolev kontakt Jaapaniga leidis aset 1918. aastal, kui Eesti välisdelegatsioon külastas Jaapani suursaadikut Londonis. Eesti esindajad palusid toona Jaapanil tunnustada Eesti võimu legitiimsust ja iseseisvust ning soovisid ühtlasi Jaapani toetust Pariisi rahukonverentsil osalemiseks.
Esimene teadaolev ärikontakt oli aga 1920. aastal, mil Yokohamas elav eestlane Paul Kull saatis Eesti esindajale Suurbritannias Ants Piibule kirja, kus avaldab valmisolekut osta USA ettevõtte The Parker Companay nimel Eestist toorainet (eelkõige kaseiini ja lina) ning saata Jaapanist vastu masinaid ja tööstustooteid.
1928 esitas Jaapan Varssavi saatkonna kaudu Eestile kaubanduslepingu projekti, mis põhines Jaapani 1925. aasta lepingul Tšehhoslovakkiaga. Läbirääkimised venisid 1930. aasta sügiseni, kui lõpuks jõuti kooskõlastatud tekstini. Esialgu jäeti leping siiski alla kirjutamata. Leping kinnitati 1934. aastal.
Eesti ja Jaapani majandussuhete ajaloo võib-olla et suurimaks sündmuseks võib pidada 2019. aastal Euroopa Liidu ja Jaapani vahel sõlmitud majanduspartnerluse lepingut, mille raames lepiti muuhulgas kokku vabakaubanduses, tollitariifide langetamises, regulatsioonide lihtsustamises ja turgudele ligipääsu suurendamises.