Juhtkiri ⟩ Muutus väike, tüli suur
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
1. aprill 2021, 00:00
/nginx/o/2021/03/31/13707286t1ha595.jpg)
- Otsuse anda terviseametile ulatuslikud volitused tegi valitsus juba aasta tagasi
- Politsei saab nüüd juurde õiguse ise trahviotsuseid välja kirjutada
- Tegemist ei ole põhimõttelise muutusega ja EKRE kriitika on silmakirjalik
Iseenesest on huvitav vaadata, kuidas kõva käe ihaluses ja põhiõigustesse põlglikult suhtumises kahtlustatud erakond võitleb hoogsate sõnadega põhiseaduses sätestatud vabaduste eest ja politseiriigi vastu. Praegune valitsuskoalitsioon, mille mõlemad osapooled on end liberaalideks nimetanud, peab aga põhjendama, miks täpselt tahavad nad politseile volitusi juurde anda.
Jutt on praegu nakkushaiguste tõrje seaduse muutmise plaanist. Eelmise aasta kevadel andis Keskerakonna, Isamaa ja EKRE koalitsioon ulatuslikult volitusi juurde terviseametile. Seda reklaamiti toona mõttega, et iga haiguspuhangu korral ei oleks tarvis kehtestada eriolukorda ega ka üleriigilisi või maakondlikke piiranguid. Kui haiguskolle on mingis kindlas kohas, näiteks mõnes Tartu ühiselamus, saab terviseamet oma otsusega selle sulgeda.
Muuhulgas andis just eelmine koalitsioon terviseametile eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks õiguse keelata koosolekute ja avalike ürituste korraldamine ning suurendas ka trahvide ülemmäärasid.
Ohtlike nakkushaiguste loetelule lisas eelmine koalitsioon koroona näitel sõnad «uudne ohtlik nakkushaigus». See sõnastus teeb ohule reageerimise paindlikumaks, teisalt lisab tõlgendusruumi ja ka teoreetilisi võimu kuritarvitamise ohte.
Kui asi oleks EKRE jaoks tõepoolest põhimõtteline, nagu Martin Helme praegu ütleb, oleksid nad eelmisel kevadel ise valitsuses olles pidanud tagasi lükkama kõik need punktid, mis suurendasid terviseameti volitusi, nii et nad üheltki poliitiliselt kogult selleks enam erilist nõusolekut küsima ei pea. EKRE kiitis toona need põhimõttelised muutused heaks.
Inimene, kes tunneb, et ametnik on temaga valesti käitunud, saab selle peale edasi kaevata tavalises korras sõltumata sellest, kas väärteootsuse tegi tervise- või politseiametnik.
Rollid on valitsuse vahetumisega aga muutunud. Loomulikult ongi opositsiooni kohustus otsida valitsuse eelnõudest vigu ning põhimõttelisi ohte. Küsimus on, kas politsei kaasamine, nii et nad saaksid vahetumalt täita terviseametilt saadud juhiseid ning ise näiteks trahviotsuseid välja kirjutada, on ikka põhimõtteline muutus.
Praegu on nii, et näiteks karantiini nõuete täitmist kontrollib politsei. Kui keegi on korda rikkunud, annab politsei sellest teada terviseametile. Terviseametnik võtab saadud dokumendid ette ja otsustab, kas lihtsalt manitseda rikkujat või algatada väärteomenetlus. Viimaseid on olnud kuus mõnekümne jagu, manitsemisi ja soovituste jagamisi mitu korda rohkem.
Seega võib aru saada praeguse siseministri argumendist, et politsei volitamine jätaks vahele bürokraatliku etapi kahe ametkonna vahel. Inimene, kes tunneb, et ametnik on temaga valesti käitunud, saab selle peale edasi kaevata tavalises korras sõltumata sellest, kas väärteootsuse tegi tervise- või politseiametnik.
Opositsioonierakond EKRE on aga ses asjas samal joonel vabariigi presidendi, õiguskantsleri ja paljude teistega, kes muretsevad, ega ometi ei anta koroonahirmus põhilisi vabadusi käest, nii et neid pärast tagasi ei saa. Üldiselt on see hool demokraatlikus riigis asjakohane – vabaduste eest tuleb seista kogu aeg. Küsitav on aga see, kas just praegu jutuks olevad muutused kätkevad endas põhimõttelist ohtu põhiõigustele.