/nginx/o/2022/02/28/14399388t1hbee6.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/31/13707479t1hd105.jpg)
- NETS läheb riigikogus teisele lugemisele järgmisel nädalal
- Helme: terviseamet võib kuulutada, et nohu on ka uudne ja ohtlik nakkushaigus
- Jaani: PPA ei tee enne midagi, kui neid ei ole terviseameti poolt kaasatud
EKRE esimees ja riigikogu II aseesimees Martin Helme ning siseminister Kristian Jaani jäid Postimehe otsesaates nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muutmise vajalikkuses eri meelt.
Helme arvates on tegemist politseiriigi ja türannia eelnõuga, minister Jaani aga leiab, et seda on vaja terviseameti ja politsei koostöö tõhustamiseks. NETS läheb riigikogus teisele lugemisele järgmisel nädalal, EKRE lubab seista eelnõu vastu juntimisega.
Noppeid seaduse muutmise eelnõust
- Terviseamet võib nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kaasata oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita.
- Kaasatud korrakaitseorganil on ülesande täitmisel terviseameti volitused ulatuses, milliste ülesannete täitmisesse korrakaitseorgan kaasati.
- Terviseameti ülesannetesse kaasatud korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, vastavalt ülesandele, milleks ta kaasati.
- Kaasatud korrakaitseorgani ametnikul või töötajal peab olema ülesande täitmiseks vastav väljaõpe, teadmised ja oskused.
- Kui terviseamet kaasab ülesannete täitmisesse politsei- ja piirivalveameti (PPA), siis ülesannetesse kaasatuna saab PPA kohaldada vahetut sundi.
Härra Jaani, leidub inimesi, kes näevad nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmises politseiriigi kehtestamist. Kuidas te neid rahustate?
Kristian Jaani: Politseiriiki ei ole ja ei teki, kohe kindlasti mitte. Eestimaalased usaldavad politseid 92 protsenti ja see on väga tugev usaldus. See on suur vastutus, mida tuleb kanda, ja ma olen täiesti kindel, et politsei oskab seda vastutust ka tulevikus hästi kanda. Kui räägime õigustest, mis tulevad (terviseametile ja politseile – toim) juurde, siis tegelikult luuakse väärteokoosseis. NETSi alusel luuakse väärteokoosseis, mille alusel saab hakata äärmisel vajadusel menetlema olukordi, kus inimesed eiravad kehtestatud piiranguid. Rõhutan: piiranguid, mis on kehtestatud tervishoiualase hädaolukorra ajal. Väärteokoosseis tekib ja õigus neid väärteokoosseise menetleda on nii terviseametil kui ka politsei- ja piirivalveametil (PPA). Täna sellist väärteokoosseisu olemas ei ole ja hetkel on see protsess äärmiselt bürokraatlik. Ma arvan, et ei ole hea, kui protsessid on bürokraatlikud. Kui täna näeb politsei- ja piirivalveamet piirangute eiramist, siis ta loomulikult sekkub, selgitab ja vajadusel fikseerib andmed, aga edasi tuleb bürokraatlik protsess, kus on vaja andmed edastada terviseametile, ehk kahe asutuse vahel edastatakse materjale. Kas seda on vaja? Minu arvates normaalselt toimivas õigusriigis ei peaks sellist bürokraatiat olema.
/nginx/o/2021/03/31/13707487t1h231d.jpg)
Tähendab, et need õigused politseile ja terviseametile laienevad ainult siis, kui riigis on välja kuulutatud hädaolukord?
K. J.: Oluline on see, kui terviseamet ütleb, et meil on tervishoiualane hädaolukord, ja PPA saab neid tegevusi teha siis, kui terviseamet on PPA kaasanud. Kui ei ole kaasanud, siis politseil neid õigusi ei ole. Täna on see kaasamine toimunud läbi ametiabi taotluse.
Kaasata saab ka siis, kui ei ole välja kuulutatud ei eri- ega hädaolukord.
K. J.: Kaasata saab, aga siis peab väga kõvasti seda põhjendama, miks terviseamet kui pädev korrakaitseorgan ise selle olukorraga hakkama ei saa. Tänases epideemia olukorras ei saa terviseamet kõigi neile antud õiguste ja kohustustega üksi hakkama.
Härra Helme, mis on teie arvates selle seaduse muutmise juures peamine probleem?
Martin Helme: Enne peamise juurde jõudmist markeerin ära ka teise probleemi: see on täiesti külma kõhuga avalikkuse eksitamine. Ka praegu saime (minister Jaani vastustest – toim) hunniku desinformatsiooni. See ei ole nii, et ainult hädaolukorras on võimalik neid volitusi kasutada.
Põhimure seisnebki selles, et meil on pandud lauale eelnõu, mis annab võimu terviseametile ja PPA-le, mida tegelikult tohiks kasutada ainult eri- või hädaolukorras, aga eelnõu annab selle võimu igas olukorras. Seal on ka palju varasemaid paragrahve, mis seda võimu tegelikult veel laiendavad. Näiteks ei ole meil selgelt defineeritud, mis asi on uudne ja ohtlik nakkushaigus. Sisuliselt võib terviseamet kuulutada, et nohu on ka uudne ja ohtlik nakkushaigus.
Politsei võib ilma igasuguse kohtuloata eravaldusesse tungida, uurida vallasasju ning inimesi vägivaldselt ära viia ja kinni pidada. Inimesi võib allutada ka sundravile, kui terviseamet nii otsustab. See seaduseelnõu on politseiriigi ja türannia eelnõu. Loomulikult põhjendavad kõik türannid võimu koondamist enda kätte sellega, et praegu on kole bürokraatlik süsteem – teeme kiiremaks ja lihtsamaks! See kiirem ja lihtsam käib kodanike põhiõiguste arvelt. Need põhiõigused on nii Eesti põhiseaduses kui ka rahvusvahelistes konventsioonides kirjas, millega Eesti on liitunud.
Valitsuses olles me muutsime sedasama seaduseelnõu, siis tulid täpselt samad parandusettepanekud – sotsiaalministeeriumist ja siseministeeriumist. Kõik tassisid oma unistused laua peale! EKRE ei lasknud sellel läbi minna. Ütlesime, et see ei ole kooskõlas õigusriigiga ja kodanike vabadustega. Kui valitsus vahetus, on kohe samad asjad jälle laual.
/nginx/o/2021/03/31/13707482t1h5c43.jpg)
Härra siseminister, kas see kirjeldus vastab tõele, et kui on tuvastatud ohtlik nakkushaiguse juhtum ja terviseamet annab loa, siis politsei saab tungida eravaldusesse, et näiteks mõni erapidu ära lõpetada?
K. J.: PPA ei hakka enne midagi tegema, kui neid ei ole terviseameti poolt kaasatud. Tegevusele peab eelnema kaasamisprotsess, kus on konkreetselt kokku lepitud, mille jaoks PPAd kaasatakse.
M. H.: See on juba läbi ametialase koostöö lahendatud. Seda eelnõu ei ole selle jaoks vaja.
K. J.: Kui vaatame mahte, kui palju PPA järelevalves osaleb ja millised on ootused, siis ametiabi taotlus ei ole loodud selliseks olukorraks. Ametiabi taotlus on loodud ühekordsete ülesannete lahendamiseks. Antud NETSi muudatuse paketis tuuakse sisse kaasamine ja selle kord pannakse konkreetsemalt paika Vabariigi Valitsuse määrusega.
Kaasamine tähendabki seda, et väike terviseamet, millel on tervishoiukriisis väga olulised ülesanded, saab läbi kaasamise anda protsessi teistele korrakaitseasutustele. See ei pea olema PPA, see võib olla ka päästeamet või kohalik omavalitsus. Kui meil on täna tervishoiukriis kestnud üle aasta ja selliseid ülesandeid antakse ühekordselt ametiabi taotlusega, siis minu arust ei ole see õige. Kas PPA hakkab neid õigusi kuritarvitama? Ei, kindlasti mitte, ma kinnitan seda siseministrina.
/nginx/o/2021/03/31/13707480t1hd045.jpg)
Kas selliseid äärmuslikke meetmeid on vaja? Seni on politsei sõnum olnud see, et kõige tugevam relv on hea sõna või manitsus.
K. J.: See on jätkuvalt nii. Ma tõesti ei näe, et sellist põhjust üldse peaks juhtuma, aga kui on olukord, kus politsei kohapeal hindab, et inimese elu ja tervis on kõrgendatud ohus, siis see protsess ja ülesanne, mida politseiametnik peaks läbima, on väga keeruline.
M. H.: Meil ei ole definitsiooni, mis on uudne või ohtlik nakkushaigus. Selle otsustab ära terviseamet. Mul on täna tuua näiteid kahest omavalitsusest, kus meie erakonna koosolekut on ähvardatud laiali saata. Kohalik vallavalitsus on öelnud, et ma saadan teile politsei, kui koosoleku korraldate.
Meil oli väike rahvahulk, viis-kuus inimest. Võimu kuritarvitamist näeme juba täna ja te tahate veel laiendada seda võimu. Kusjuures selleks ei ole üldse vajadust. Meil on olemas võimalus kuulutada välja hädaolukord või eriolukord. Nendes olukordades on olemas erakorralised meetmed juba täna. Meile luuakse tavaolukorra jaoks permanentsed eriolukorra jõu kasutamise meetmed.
/nginx/o/2021/03/31/13707484t1hf17c.jpg)
Millises olukorras saab politsei seaduse jõustudes erinevalt praegusest olukorrast kohaldada vahetut sundi?
K. J.: Näiteks olukorras, kus keegi on üürinud välja korteri pidutsemiseks. Ja seal on näiteks 50 inimest ja on olemas tõsikindel info, et kolmel inimesel on reaalselt Covid-19. See võib tekitada olukorra, kus nakatub 50 inimest, kes lähevad koju ja nakatavad edasi.
M. H.: Endise prefektina peaksite teadma, et korrakaitseseaduses on olemas terve hulk paragrahve, mis lubab sellise peo ära lõpetada hoopis teistel alustel ka täna. See ongi selle seaduse teine suur probleem, et meile luuakse ülimalt lõtv nii-öelda terviseprobleemi põhjendus, millega võib hakata kasutama jõuvõtteid, mida siiamaani kasutati ainult avaliku korra ja kuritegevuse tõrjumiseks.
K. J.: See ei olene kellegi omavolist, et üldse jõuda nende meetmete rakendamiseni. See ei saa lihtsalt nii olla, et minnakse suvaliselt kellegi korterisse või vallasasju uurima.
Seisad sõbrale liiga lähedal ja saad 800 eurot trahvi?
Gerli Gritsenko, Soraineni advokaat
/nginx/o/2021/03/31/13707488t1h2345.jpg)
Riigikogus on menetlemisel nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muutmine, milles probleemsena näeme uue väärteokoosseisu sisseviimise ettepanekut. Nimelt saab eelnõu kohaselt nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 800 eurot, juriidilist isikut lausa rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Tegemist on väga laia väärteokoosseisuga ning selle eest määratav trahv on ebamõistlikult suur.
Rahatrahvide määramisel lähtutakse üldjuhul trahvi keskmisest suurusest. Just täna saabunud kohtuotsuses rõhutas kohus, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Teisisõnu, kui olemasolev ettepanek läheb läbi, tekiks olukordi, kus toidupoes teisele inimesele liiga lähedal seismise eest või maskita olemise eest võiks inimest ähvardada 400 euro suurune trahv. Kui poes osta aga oma äriühingule kaupa, võib väärteo toimepanija olla ka juriidiline isik ning sellisel juhul ähvardab juba 16 000 euro suurune trahv.
Kui selline süüteokoosseis üldse seadusesse sisse viia, on hädavajalik trahvimäärasid tunduvalt vähendada. NETS sisaldab palju erinevaid nõudeid ning kõikide nõuete rikkumise eest sama karistus ning veel niivõrd kõrge karistus määrata ei ole mõistlik. Seaduseelnõus sisalduva väärteokoosseisu määratlus on liiga üldine sellise kõrge rahatrahvi määramiseks. Kõrge rahatrahv peaks esinema vaid konkreetsetel erandjuhtudel.
Eelnõuga Politsei- ja Piirivalveametile menetluspädevuse andmine lisaks Terviseametile ei ole meie hinnangul probleem, kuivõrd menetlusvõimekus on Politsei- ja Piirivalveametil parem ja kompetents suurem kui Terviseametil.
Kokkuvõtvalt – Politsei- ja Piirivalveameti kaasamine väärteomenetlustesse on mõistlik. Trahvide osa seaduseelnõus vajab aga olulisel määral põhjalikumat läbimõtlemist.