Lauri Vahtre: te kõik olete süüdi. Teie ka!

Lauri Vahtre Foto: Tairo Lutter

Rassism on füüsiliselt erinevate inimeste alaväärseks pidamine, mitte erinevuste tajumine ja neile reageerimine, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa). 

Ma jätsin prints Harry ja Meghani kuulsa intervjuu teadlikult vaatamata. Nii nagu ma ei tahtnuks pealt vaadata Bamiani Buddha kujude purustamist ega üldse vandalismi. Samal põhjusel pelgan Ameerika märulifilme, kus järjekindlalt korraldatakse tulevahetus mõnes muuseumis, ja kui kuskil paistab mõni Stradivariuse viiul, siis lüüakse see tingimata katki.

Kuid meedia eest nii kergesti ei page. Mis ei tule uksest, tuleb aknast, ja üks sellistest infokildudest on prints Harry mõttearendus, et valgetel on mustanahaliste suhtes alateadlikud eelarvamused, mille olemasolust nad midagi ei tea. Mis pole iseenesest mingi uudis, seda juttu on kuuldud juba aastaid. Aga nüüd siis ka Harry. 24. märtsi Daily Mail kirjutab Harry ja Meghani uuest suhtlusstrateegist Genevieve Rothist, kes võitleb aktiivselt «valgete eesõiguste» ja «kaasasündinud rassismiga». Kuna ta ise on valge ja tema mees neeger, siis tähendab see peaasjalikult võitlust iseenda ning oma kaasasündinud patuga.

Tuuakse näiteid. Roth heidab endale ette taipamatust, et kui ta abikaasa Jordan häält tõstab, mis temale mõjub karjumisena, siis ei pruugi mees tegelikult isegi vihane olla. Lihtsalt mees kasutab häält teisiti. Või siis sõnelus: mees küsib, kas naine teab, et kui politsei nende auto kasvõi aegunud numbrimärkide pärast peatab, siis võib see lõppeda mehe tapmisega – ja naine peab oma suureks häbiks tunnistama, et pole selle peale tulnud. Lõpuks kolmas näide: autosõidul küsib mees, kas naine teab, et nad möödusid äsja Eric Garneri hukkumispaigast, ja naine ei tea. Paraku oli tegemist mustanahalisega, kelle politseinikud 2014. aastal kinnipidamise käigus lämmatasid nagu George Floydi kuus aastat hiljem.