Riigikontrolör Holm minister Kiigele: teie vaktsineerimisplaan lonkab

Riigikontrolör Janar Holm. Foto: Tairo Lutter

Riigikontrolör Janar Holm kirjutas tervise- ja tööminister Tanel Kiigele (KE), et sotsiaalministeeriumi vaktsineerimisplaan lonkab, selles pole pikemaajalist perspektiivi ning endiselt pole lisatud lubatud täiendusi. 

Riigikontroll ei mõista, miks vaktsineerimise koduleheküljel on kättesaadav koroonaviiruse vastu vaktsineerimise plaan, mis pärineb 19. jaanuarist. Aprillikuust on tarnekoguste kohta märge «kogused täpsustamisel» ning ka sihtrühmade kavandatav vaktsineerimisplaan on joonisel esitatud väga üldisena.

«Vaktsineerimise plaani tiitellehel on daatum 19. jaanuar 2021, aga nimetatud probleemidega seotud tegevusi toodud ei ole. Millise dokumendiga, kes ja millal on kehtestanud vaktsineerimisega hõlmatuse seiresüsteemi arendamist ja revaktsineerimise korraldust puudutavad plaanid või siis millal need tegevused lisatakse olemasolevasse vaktsineerimise plaani?» küsib Holm.

Kes mille eest vastutab?

Holm pakub, et kuna 19. novembri plaanis on vaktsineerimise korralduse juhtimiseks moodustatud juhtrühm, mille juht on sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann, siis tema on ka Eesti vaktsineerimisprotsessi juht. 

Vaktsineerimise korraldus tekitab küsimusi. Millised on teiste kaasatud asutuste ülesanded? Kas vaktsineerimisprotsessi koordineerimisel teeb arvamuste ja seisukohtade paljususe ja vastukäivuse puhul lõppotsuse vaktsineerimise korralduse juhtimiseks moodustatud juhtrühma juht ehk ministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja? Millistel kaalutlustel on vaktsineerimisprotsessi riiklik korraldus ja vaktsineerimise korralduse eest vastutav isik määratud kantsleri õigusaktiga, mitte ministri õigusaktiga?

Riigikontrolör küsib ka, kes on praegu keskne vastutaja, koordineerija ja sõnumiühtsuse hoidja vaktsineerimisprotsessi kommunikeerimisel.

Vaktsineerimise korraldus 

Lisaks näeb Holm probleeme vaktsineerimiskohtadega. «Näiteks perearstikeskustest või vaktsineerimiskeskustest kaugele jäävates piirkondades oleks küllap võimalik mobiilne vaktsineerimispunkt, selle asemel et lasta inimestel ükshaaval hankida transporti ja vajadusel otsida saatjat,» selgitas Holm. 

Riigikontrolli poole pöördunutel on olnud palju küsimusi vaktsineerimisprotsessi kohta. Kes otsustab selle üle, milliste vanuserühmade või tegevusalade esindajate vaktsineerimine parasjagu käib? Kes nihutab vanuserühmade piire ja kes määrab eesliini tegevusalade lisamise nimekirja? Millised on suunised vaktsineerijatele dooside kasutamiseks juhul, kui isik kokkulepitud vaktsineerimisele kohale ei ilmu või tekivad jäägid? Kellelt saab vaktsineerija suuniseid olukorras, kus tuleb teha kiireid otsuseid?

23. veebruaril kinnitatud tegevusprogrammis on valitsus sedastanud, et võimaldab alates maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist Covid-19 vastu. 

Plaan näeb ette, et üldvaktsineerimist alustatakse mais ning oktoobri lõpus saavutatakse vähemalt 50 protsenti hõlmatus täiskasvanud rahvastikus. Riigikontrolör küsib, millal algab rahva massvaktsineerimine, eriti arvestades Eesti soetatud vaktsiiniportfelli struktuuri ja eri vaktsiinide soovitatavat kasutatavust vanuserühmades praeguste teadmiste kohaselt. 

Andmevahetuse muudatused

18. märtsil esitas valitsus riigikogule eelnõu, mis annab õigusliku aluse tagada terviseameti ülesannete täitmiseks vajalik andmevahetus riiklike registrite vahel. 

Seoses andmevahetusega on Holmil jälle rida küsimusi. Kas andmevahetuseks on tehniline valmidus kohe pärast seaduse vastuvõtmist? Millal valmib infosüsteemide arendus, mis võimaldab andmevahetust? Kas sotsiaalministeerium on tuvastanud veel vaktsineerimisega seotud pakilisi andmevahetusprobleeme, mis vajavad lahendust? Millal on need arendused planeeritud ja kas need nõuavad õigusaktide muudatusi?

Rigikontrolör meenutas, et perearstidel pole ülevaadet sellest, kes nende nimistusse kuulujatest on juba vaktsineeritud. «Kas perearstidele on tehtud kättesaadavaks info kõigi nimistusse kuuluvate isikute vaktsineerituse kohta? Kui ei ole, siis miks ja millal seda tehakse?» küsib Holm. 

Vaktsineerimise edasine plaan

«Praegu on palju ebaselget seoses viiruse levikuga ega ole piisavat infot vaktsiini kaitsva mõju kestuse kohta. Siiski oleks põhjust põhimõtete tasandil kavandada praeguse teadmise põhjal võimalikud stsenaariumid, et saaks pikaajaliselt planeerida vaktsiini tellimist ja vaktsineerimise korraldust,» leidis riigikontrolör. 

Tema meelest on juba praegu kavandamist vajav näiteks koolinoorte ja laste vaktsineerimine, kui näiteks sügiseks on kogunenud piisav hulk infot vaktsiini efektiivsuse kohta selles earühmas. 

«Kuidas on kavandatud Covid-19-vastase vaktsineerimise pikaajaline korraldus pärast vaktsineerimise nn esimest ringi alates sügisest või järgmisest aastast?» küsib riigikontrolör Holm tervise- ja tööminister Kiigelt.