«Teie pakkumine on ületatud» ehk inimlik igatsus oma maatüki järele

Riigi maaoksjonil otsib uusi omanikke kõikvõimalikke kentsakaid krundikesi, ja mõnikord kujuneb pakkumine päris tuliseks. Statistika näitab, et enim kasvas ostutehingute arv mullu Saaremaal, Hiiumaal ja Võrumaal. Ka maaoksjonitel lähevad korraga kaubaks krundid, mis varem huvi ei äratanud. Foto: Taavi Kristjuhan

Riigi maaoksjonil otsib uusi omanikke kõikvõimalikke kentsakaid krundikesi, ja mõnikord kujuneb pakkumine päris tuliseks.

Olen koroona-aasta jooksul väga igatsenud isiklikku maakohta, eemale lae peal ja põranda all magavatest naabritest ning tühjadest linnatänavatest. Kui jätta kõrvale parmud ja sääsed, tundub maal ju kõik idülliline – metsistunud arooniapõõsad ja vanad sirelid, pilved heinamaa kohal, seestpoolt hästi desinfitseeritud eluvaatlejad külapoe taga...

Kahjuks ei ole mul maakodu ega isegi mitte maatükki, millele maja rajamist plaanida, sest erinevalt paljudest teistest ei suutnud ma seda soetada ei õigel ajal ega ka veidike hiljem. See «õigel ajal» lõppes muidugi ammu, kõige äärmisemal juhul aga koos algava pandeemiapaanikaga, mis seni püsivalt linnastunud Eesti üksildaste maakohtade võlu korraga mõistma pani. Kui vaadata maa-ameti statistikat ostmiste-müümiste kohta väljaspool Harjumaad (jätsin selle meelega kõrvale Tallinna mõju likvideerimiseks), siis tehti lõppenud sügistalvel ehk ajavahemikul 1. septembrist 2020 kuni 28. veebruarini 2021 Mandri-Eestis 16 484 ostu-müügitehingut kõrvutatuna 13 779 ostmise-müümisega aasta varasemal analoogsel perioodil.