Kim võrdles Põhja-Korea olukorda 1990. aastate näljahädaga
Põhja-Korea liider Kim Jong-un kutsus võitluses karmide majandusraskusega üles järjekordsele «vaevarikkale marsile», võrreldes esmakordselt praegust olukorda 1990. aastate näljahädaga, mille tulemusel suri sadu tuhandeid inimesi.
Kim teatas varem, et riik on mitme erineva teguri tõttu, nagu koroonaviiruse pandeemia, USA juhtimisel kehtestatud sanktsioonid ja mullu suvel kogetud loodusõnnetused, «kõige hullemas» seisus üldse. Kuid see oli esimene kord, mil ta avalikult praegust olukorda kunagise näljahädaga võrdles.
Põhja-Koread jälgivad vabaühendused pole seni leidnud märke ulatuslikust näljahädast või humanitaarkatastroofist. Aga Kimi kommentaarid viitavad siiski sellele, kui tõsiselt ta praegusesse olukorda suhtub. Vaatlejate sõnul on see tema 9-aastase valitsusaja suurimaks proovikiviks.
«Meil seisab eest mitmeid takistusi ja raskusi ja meie pingutused viia ellu kaheksanda parteikongressi otsuseid ei saa olema vaid pärituult purjetamine,» lausus ta riikliku uudisteagentuuri andmeil neljapäeval valitsuspartei liikmetele.
«Otsustasin paluda Töölispartei liikmeid kõigil tasemeil, sealhulgas keskkomiteed ja kogu partei sekretäride rakukesi vaevarikkale marsile, et meie inimeste koormat kergendada, kasvõi veidi,» lausus Kim.
Kim esines sõnavõtuga partei rohujuuretasandi liikmete, rakukeste sekretäride kohtumise lõputseremoonial. Sama ürituse teisipäeval peetud avakõnes ütles Kim, et inimeste elujärje parandamine «kõige hullemas olukorras» sõltub partei rakukestest.
Jaanuaris toimunud parteikongressil käskis Kim alustada sõltumatu majanduse ülesehitusega, vähendada sõltuvust impordist ja toota rohkem tarbekaupu.
Kuid Põhja-Korea probleemid on analüütikute sõnul aastakümneid kestnud kehva valitsemise, eneseisolatsiooni ja tuumaprogrammi tõttu kehtestatud sanktsioonide tulemus.
Hiina andmeil langes Põhja-Korea ja tema suurima kaubanduspartneri ja abisaatja Hiina kaubavahetus mullu pea 80 protsenti pärast seda, kui Põhja-Korea rangete viirusemeetmete raames ka oma piirid sulges.
Ekspertide sõnul pole Põhja-Koreal teist võimalust, sest suur viirusepuhang võiks murda riigi niigi kehvas seisus oleva tervishoiusüsteemi.
Põhja-Korea sõltus pärast 1990. aastate näljahäda aastaid rahvusvahelisest abist. Näljahäda vallandasid Nõukogude Liidu abi kadumine, kehv valitsemine ja looduskatastroofid. Selles hukkunute täpne arv pole teada, kõikudes sadade tuhandete ja paari-kolme miljoni inimese vahel.