Tori rahvas tegi võitluses uue silla ilme pärast pisikese edusammu

Torisse tahavad silda kõik asjaosalised, kuid tõsistest eriarvamustest pääsu ei ole. FOTO: Jüri Looring Foto: Jüri Looring

Paari nädala taguses Postimehes kajastatud Tori silla konflikt leidis pisikest, kuid kohalike jaoks olulist leevendust. Kui üheks suuremaks lahknevusallikaks oli fakt, et transpordiamet ei arvesta ümbruskonna arhitektuurilisi eripärasid, siis nüüd on vähemalt osaline lahendus käeulatuses.

1956. aastal rajatud silla asemel peaks uue silla ehitus algama juba juulis, kuid kohalik kogukond on süüdistanud transpordiametit nõukogude arhitektuuri kanoniseerimises. Tehakse tüüpprojekti järgi odava insenertehnilise lahendusega, mis sobiks küll maanteedele metsade ja põldude vahele, kuid on ühildamatu «klassitstliku Tori alevikuga», kui tsiteerida animafilmide režissööri Mait Laasi.

«Sild on eelkõige sümbol. See on natuke enamat kui lihtsalt see, et auto sõidab ühest punktist teise. Sild on ka arhitektuurne objekt. Nii kunsti-, arhitektuuri- kui ka inimmõtte ajaloos,» põhjendas Laas märtsi lõpus.