Torilased tegid silla-võitluses väikse edusammu

Arhitektide Liidu presidendi sõnul jõudis plaanitava silla projekti puudutav info liiduni liiga hilja. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Paari nädala taguses Postimehes kajastatud Tori silla konflikt leidis väikest, kuid kohalike jaoks olulist leevendust. Kui üks suur lahknevuste allikas oli fakt, et transpordiamet ei arvesta ümbruskonna arhitektuurilisi eripärasid, siis nüüd on vähemalt osaline lahendus käeulatuses.

1956. aastal rajatud silla asemel peaks uue silla ehitus algama juba juulis, kuid kohalik kogukond on süüdistanud transpordiametit nõukogude arhitektuuri kanoniseerimises. Tehakse tüüpprojekti järgi, odava insenertehnilise lahendusega, mis sobiks küll maanteedele metsade ja põldude vahele, kuid on ühildamatu «klassitsistliku Tori alevikuga», kui tsiteerida animafilmide režissööri Mait Laasi.

«Sild on eelkõige sümbol. See on natuke enamat kui lihtsalt see, et auto sõidab ühest punktist teise. Sild on ka arhitektuurne objekt. Nii kunsti-, arhitektuuri- kui ka inimmõtte ajaloos,» põhjendas Laas märtsi lõpus.

Tolleks hetkeks ei olnud transpordiametil plaanis projekti arhitekti kaasata ja ehitushange oli juba välja kuulutatud.

Kui Laas ning ettevõtjast Tori vallavolikogu liige Mart Ruumet Eesti Arhitektide Liidu poole pöördusid, hakkasid aga asjad arenema. Reedel toimus arhitektide liidu ja transpordiameti kohtumine.