Petturid saadavad Omniva nimel õngitsuskirju
14. aprill 2021, 16:31
Omniva pakiteenuseid kasutavatele inimestele saadetakse üha sagedamini õngitsuskirju, millega püütakse kergeusklikel nahka üle kõrvade tõmmata ja lihtlabasel kombel neilt raha välja petta.
Petukirjas seisab, et inimesele saabunud pakki ei saa vale tarneaadressi tõttu kohale toimetada, mistõttu see tagastatakse saatjale. «Pange tähele, et võite külastada meie veebisaiti ja sisestada oma õige aadressi üksikasjad. Pakk toimetatakse kätte 48 tunni jooksul,» seisab e-kirjas.
Postimeest teavitas elektroonilistest petukirjadest mitu inimest, kellest ühele tuli lühikese ajavahemiku jooksul koguni kaks samasisulist sõnumit – üks detsembris ja teine jaanuaris.
«Arvatavasti on paljud õnge läinud, väga ehtne kiri tundub,» märkis Ülle, kelle sõnul saabus esimene libakiri pärast jõule, mil naine ka reaalselt pakke saatis. «Kui poleks olnud veider süsteem, siis ehk oleksin isegi õnge läinud,» tunnistas ta.
Äsja laekus täpselt samasugune õngitsuskiri vanemaealisele mehele, kes märkas aga selle oma väimehele edastada, et tema abiga asjasse selgust tuua. «Äi just ootas pakki ja tuli meil, et pakk saadetakse tagasi. Ta õnneks saatis [elektronkirja] edasi mulle,» kiitis Matis äia teguviisi.
Mees lisas, et hakkas omakorda õngitsuskirjas seisnud ankeeti täitma, kuni jõudis krediitkaardi makset puudutava osani, kus sooviti teada kaardiomaniku nime ning maksekaardi andmeid.
«Õnneks ei olnud pangakaarti käepärast ja tegin pausi sisse. Aga võimalik, et oleks ära petnud küll. Ei hakka mõtlema esimese hooga, et miks pangalinke ei ole ja miks peab juurde maksma,» tähendas Matis.
Arvestades asjaolu, et pandeemia ajal on pakisaadetiste hulk nii Omnival kui ka teistel teenusepakkujatel plahvatuslikult kasvanud ja samasugune pettus võib tabada paljusid, teavitas Matis kirjast Omnivat.
Postiasutusest tuli talle vastus kinnitusega, et tegu on petuskeemiga: Omniva ei ole neid kirju saatnud ning palus sellistele kirjadele edaspidi mitte reageerida.
Üha uued petuskeemid
Omniva meediasuhete juht Mattias Kaiv tähendas, et seda konkreetset petuskeemi märkasid nad esimest korda paar nädalat tagasi märtsi lõpus.
«Reageerisime sellele koheselt ning kirjutasime sellest hoiatava uudise, mis levis ka meedias, ja hoiatasime inimesi petuskeemi eest ka sotsiaalmeedias. Lisaks teavitasime intsidendist ka RIAt (Riigi Infosüsteemide Amet). Täpset arvu, palju inimesi sellise petukirja saanud on, ei oska kahjuks öelda,» rääkis Kaiv.
Ta lisas, et kuna jätkuvalt saabub aeg-ajalt klientidelt küsimusi nende kirjade tõsiseltvõetavuse osas, siis on Omniva seda infot viimaste nädalate jooksul oma kodulehel ja sotsiaalmeedias pidevalt pildis hoidnud (ka praegu on see omniva.ee kodulehe avalehe uudiste seas üleval).
Analoogsed petuskeemid, liba-pakiteated ja võltskirjad on Mattias Kaivu sõnul viimastel aastatel üsna sagedased ning erinevaid skeeme tekib juurde umbes paar tükki kvartalis.
«Viimaseks trendiks» on just eelkirjeldatud moodus saata inimeste e-posti aadressidele eksitava sisuga teateid justkui ebaõnnestunud paki kohaletoimetamise katse kohta ning palvega sisestada oma andmed, et pakki oleks võimalik tagastamise asemel siiski saajale väljastada.
«Omniva hoiatab, et tegu pole nende poolt saadetavate sõnumitega, kutsub kliente üles tähelepanelikkusele ning palub need kirjad kustutada ning neile mitte reageerida,» lausus Mattias Kaiv.
Omniva manitseb tähelepanelikkusele
Libasõnumites palutakse sageli klientide andmeid (sh krediitkaardi andmeid), et nn postiettevõte saaks neile kohale toimetada paki, mis varem ei õnnestunud.
E-kiri saabub näiliselt Eesti Postilt või Omnivalt, kuid kirjas juhitakse inimene võõrale veebilehele. Omniva kutsub inimesi üles tähelepanelikkusele ning palub jälgida, kirjade sisu hoolikalt.
Igasugusesse teatesse, mis palub oma sisus tasuda makseid või juhatab kliendi võõrale veebilehele tuleb suhtuda skeptiliselt.
Juhul, kui tõesti peaks olema Omnivalt saabunud lunatasuga pakk, siis tuleb selle eest tasuda pakki kätte saades näiteks pakiautomaadi juures. Omniva ei küsi kunagi klientide finantsandmeid ega palu saadetise eest tasuda kirja teel.
Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata, milliselt aadressilt antud teade saabub ja mis infot kiri sisaldab. Kui tegemist on võõrapärase aadressiga, siis tuleks kindlasti selle avamisest või linkidel klikkimisest hoiduda.
Tihti peidavad pahalased ka end näiliselt õigete meiliaadresside taha ning kasutavad ka korrektseid ettevõtte logosid, mis peaks kogenematu veebikülastaja silmis usaldusväärsust tõstma.
Petuskeemide osas tasub tähelepanelik olla ka teiste kullerfirmade klientidel. Kliendid on Omnivale teada andnud, et tõenäoliselt analoogne petuskeem on (ingliskeelses versioonis) liikumas ka teiste kullerfirmade kohta, kus samuti teatatakse paki kohalejõudmisest ning palutakse makse tasumiseks või kinnitamiseks vajutada lisatud lingile.
Mida teha, kui andmed on sisestatud?
Kui klikkisid lingil ja sisestasid avanenud lehel oma pangakaardi andmed, tuleks viivitamatult ühendust võtta oma pangaga, et teavitada neid krediitkaardi andmete varguse kahtlusest. Vajadusel tuleks krediitkaart ka sulgeda.
Seadmele, kuhu libakampaania jõudis, tuleks teha varundus (pildid, kontaktid) ning seejärel tehasesätete taastamine. Peale tehasesätete taastamist peaks paigaldama kõik telefoni operatsioonisüsteemi värskendused (uuendused) ning viirusetõrje ning alles seejärel taastada telefoni kontaktid, pildid ning muud rakendused.
Samuti tuleks pettuse ohvriks langemise korral kontakteeruda politseiga ning anda politseile finantskuritegu ka uurimiseks.
Kui krediitkaardi andmed on sattunud valedesse kätesse, siis tavapäraselt tehakse oste erinevates keskkondades, et hajutada riske. Sageli eelneb väga väike (näiteks ühe euro suurune) kontrollost veendumaks, et kaart töötab. Seejärel tehakse rida suuremaid oste, kuni kehtestatud limiidid on läbi.
Allikas: Omniva