Emakeele eksamist võib saada õpilasele füüsiline väljakutse

Eesti keele eksamitöö koosneb kahest osast: lugemise ja kirjutamise osa. Eksami tegemiseks on ­aega kuus tundi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Täna hommikul kell kümme alustab mitu tuhat õpilast eesti keele riigieksami kirjutamist. Pinget võib sel keerulisel ajal küll maha võtta teadmine, et riigieksam pole gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks, siiski on olnud tänavune riigieksamiks valmistumine tavapärasest väljakutseterohkem.

Õpilased peavad pärast arvutipõhist kaugõpet olema valmis käsitsi eksamitööd kirjutama, veel on olnud vajalik eksaminandidele koroonatesti organiseerimine.

Gustav Adolfi gümnaasiumi abiturient Katariina Järve sooritab täna koos mitme tuhande eksaminandiga eesti keele riigieksamit. «Mina enda kooli näitel julgen küll väita, et eksami ettevalmistus ja konsultatsioonid on ka video vahendusel väga hästi toiminud,» lausus ta ja lisas, et distantsõpe on temale eesti keele õppeaines hästi sobinud. «Õigekirjareegleid saab õppida ka veebi teel ning raamatute ja loetud kirjanduse ülevaadet saab ka iseseisvalt edukalt teha,» märkis Järve. Siiski täpsustas ta, et eesti keeles on ta ka pigem tugevapoolne. Matemaatika eksamiks valmistumisel oleks aga Järve hinnangul vaja rohkem kohapealseid konsultatsioone.

Ettevalmistus ei soosi käsitsi kirjutamist

Miina Härma gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ivika Hein ütles, et distantsõpe on küll vaevaline, väsitav ja aeganõudev, ent võimalik. Hein märkis, et kui distantsõppel on õpilased teinud töid arvutis, siis riigieksamil peab õpilane olema valmis käsitsi kirjutama. Hein tõi välja, et mõne õpilase käekirja pole ta tükk aega näinud.