Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Maadevahetushuvilised kasutavad ära võitlust kaitseala vastu

Keskkonnaamet kavatseb võtta kaitse alla 12 uut lendorava püsielupaika ja laiendada olemasolevat kaitseala 28 356 hektarini. FOTO: Rainar Kurbel

Eesti Erametsaliit tegi lendorava kaitseala laiendamise vastase võitluse tuules ettepaneku taastada looduskaitsealuste maade vahetus, mis kaotati, kui kunagine keskkonnaminister Villu Reiljan, maa-ameti juht Kalev Kangur ja põllumajandusminister Ester Tuiksoo tabati ärimeestele soodsate maadevahetuste eest pistise võtmiselt.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Esmaspäeval riigikogu keskkonnakomisjonile tehtud ettepanekus seisab, et kõrge loodusväärtusega maid võiks vahetada samamoodi, nagu seda tehti Rail Balticu trassile jäävate maade puhul.

Erametsaliit soovib tervet riiki hõlmavat maadevahetuse võimalust, viidates erametsaomanike ebavõrdsele kohtlemisele: kui sihtkaitsevööndisse jäävate metsade majandamata jätmise eest makstakse Natura hüvitist 110 eurot hektari pealt aastas, siis majandamispiirangutega piiranguvööndites väljaspool Naturat asuvate metsade eest kompensatsiooni ei maksta.

Soodustusteks on vaid maamaksu poolitamine ja võimalus valmiv või küpseks saanud mets riigile müüa, kuid alla turuhinna.

«Nii saaks metsaomanikud oma traditsioonilist eluviisi maal jätkata,» apelleerib erametsaliit põliste maainimeste huvidele, jättes aga mainimata, et piiranguvööndites kasvavat metsa on ostnud kokku metsafirmad, piirangute tõttu turuhinnast odavamalt. Maadevahetuse taastudes saaksid nad piirangutega metsa vahetada majandusmetsa vastu ja teenida sellise lükke pealt märkimisväärse vaheltkasu.

Tagasi üles
Back