:format(webp)/nginx/o/2021/12/21/14272325t1h96ce.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/05/01/7817607t1h9186.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/22/13742351t1hf8da.jpg)
- Juhtivad poliitikud on kriisiaasta jooksul oma erakondi heldelt toetanud
- Suurte annetuste ja liikmemaksudega paistis eriti silma Keskerakond
- Kõikide parlamendierakondade peale panustati kokku üle 230 000 euro
- ERJK on sassis raamatupidamisele aastaid tähelepanu juhtinud
Palgatõusu saanud poliitikud eelistavad heategevuse asemel annetada koduerakonnale.
Nädala alguses kirjutas Postimees, kui raske oli poliitikutel kinni pidada aasta tagasi antud lubadusest annetada kriisiaja palgatõus abivajajatele. Nii läks 116 riigikogu liikme ja ministri poolest miljonist lisa eurost heategevusse vaid tilluke osa: 43 543 eurot. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) andmetel on samad poliitikud olnud koduerakonna vastu oluliselt heldemad ning toetanud parteid kokku 232 236 euroga. Seda on 5,3 korda rohkem kui heategevuseks annetatu (mida Postimees suutis kinnitada).
Annetusena maksid kopsaka palgatõusu saanud riigikogulased ja ministrid 116 917 eurot, liikmemaksu tasuti 115 319 eurot.
Erakondade liikmemaksud 2021
- Reformierakond: 15 eurot aastas
- Keskerakond: 20 eurot aastas, riigikogu liikmed ja eurosaadikud 7 protsenti brutopalgast
- EKRE: 12 eurot aastas
- Isamaa: 20 eurot aastas, pensionärid ja üliõpilased 5 eurot aastas.
- SDE: 20 eurot aastas. Alla tuhande euro palka saavad 10 eurot aastas; töötud, pensionärid, õpilased, üliõpilased 5 eurot aastas.
Allikad: erakonnad
Koduerakonna vastu olid lahkeimad Keskerakonna liikmed, kelle rahaline panus kriisi jooksul moodustas enam kui viiendiku erakonna sissetulekust annetuste ja liikmemaksudena. Eelkõige Keskerakonna liikmed olid varmad käsitlema annetamist annetamisena erakonnale.
Erakondade rahastamise andmeid analüüsides selgus, et eriti helded olid Keskerakonna mõjukad poliitikud just tänavu jaanuari teises pooles. Keskerakonna peasekretär Andre Hanimägi kinnitas seaduspära: valitsuse vahetuse järel tegi Keskerakond annetuskampaania, kus mõjukatelt parteisõduritelt laekus erakonnale annetuse või liikmemaksuna neljakohaline summa. Levinuim annetus oli 2500 eurot.
Kampaania eesmärk oli kindlustada kohalikeks valimisteks erakonnale rahavaru. «Et oleks likviidne rahavool,» sõnastas Hanimägi.
Koduerakonnale appi
Ministritest toetasid erakonda 2500 euroga tervise- ja tööminister Tanel Kiik, keskkonnaminister Tõnis Mölder ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Erakonna endine peasekretär ja riigikogu liige Mihhail Korb annetas samuti 2500 eurot. See jäi kriisiaastal tema ainsaks panuseks erakonda.
Kopsaka summa, 6248 euroga toetas koduerakonda riigikogu liige Enn Eesmaa, 3260 euroga riigikogu keskfraktsiooni asejuht Kersti Sarapuu. 2500 euro suuruse sissemaksu tegid ka riigikogu liige Erki Savisaar ning riigihalduse minister Jaak Aab. Selgitused olid aga erinevad: ühel annetus, teisel liikmemaks.
«Me ei andnud piire, et see peab olema liikmemaksu maksmine. Küsimus oli selles, et inimesed erakonda toetaksid. Oli nende valik, kas nad teevad seda annetuse või liikmemaksuna,» ütles peasekretär.
Seevastu keskerakondlastest riigikogu liikmed Peeter Rahnel ja Martin Repinski pole aasta jooksul erakonnale ei annetanud ega liikmemaksu maksnud.
«Meil on omad kokkulepped erakonna sees jne. Kõik on individuaalne. Ja ma ei arva, et press peaks sellest üldse teadma,» lausus Martin Repinski.
«Annetanud ma ei ole, aga liikmemaks on meil korjatud osakonnas kokku ja me kanname selle koos üle. See on Mulgi valla osakond,» lausus Mulgi vallavolikogu liige Peeter Rahnel.
Samas on Keskerakond põhikirjas välja toonud erisuse riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmetele: nemad peavad maksma iga kuu liikmemaksu seitse protsenti palgast. Töötavad erakonna liikmed peavad maksma aga 20, õpilased ja pensionärid kaks eurot aastas. Seitse protsenti ei maksa kõik riigikogu liikmed.
«Mõni on maksnud näiteks ette,» ütles peasekretär Hanimägi. «Erakondadel võiks kõigil liikmemaksu korjamisega olla parem. Ega me ole mingisugune sunniorgan. Loodame eelkõige liikmete enda heatahtlikkusele ja sellele, et seistakse erakonna eest ühiselt,» lisas ta. «Elus on ikka niimoodi, et lepid naabrimehega kokku, aga ikka asja ei saa, eks ole.»
Kas liikmemaksu tasumise asemel võib erakonnale annetada? «Liikmemaksu peaks inimene igal juhul maksma. Annetus on lisa,» vastas Hanimägi.
Keskerakonna praegused ja endised rahvasaadikud ning ministrid tasusid aasta jooksul liikmemaksudena kokku mäekõrguselt suurima summa: 84 376 eurot. Samad keskerakondlased olid suurimad erakonnale annetajad, kokku 50 604 euroga.
Liikmemaksu kohustus kõigil
Kõigi parlamendierakondade põhikirjas seisab, et liikme kohustus on maksta liikmemaksu. EKRE näiteks tohib neli aastat võlgu jäänud liikme välja heita.
Reformierakonna peasekretär Erkki Keldo selgitas, et nende erakonnas tähendab see, et inimene otsustab ise, kas ja millal maksab liikmemaksu. «Tasumata jätmise eest ei karistata, vaid pigem piirkonnad teevad meeldetuletusi ja üleskutseid liikmemaksu tasuda,» selgitas Keldo.
Liikmemaksu tasumiseks leiab mitme partei põhikirjast motivatsioonipaketi: täidetud kohustus võimaldab näiteks üldkoosolekul osaleda, valida ja osutuda valituks erakonna juhtorganitesse ning kandideerida valimistel erakonna nimekirjas.
«Kui soovid aktiivsemalt poliitikast osa võtta, siis liikmemaksu tasumine on selle eeldus,» lisas Keldo.
Samas pole näiteks erakonna juhatuse liige ja rahvasaadik Marko Mihkelson aastaid liikmemaksu maksnud.
Reformierakonna ministrid ja rahvasaadikud, kes Postimehe palgatõusu annetuste päringutele sisuliselt ei vastanud, annetasid ja maksid liikmemaksu erakonnale kriisiaastal kokku 18 891 eurot, mis moodustas vaid 7,9 protsenti erakonnale annetatust ja liikmemaksuna tasutust. See on parlamendierakondade kõige viletsam näitaja.
Reformierakonna kõige heldem annetaja oli kriisiaastal Siim Kallas, kes loovutas kokku 5800 eurot. Talle järgnesid 2500 euroga Eerik-Niiles Kross ja 1200 euroga peaminister Kaja Kallas.
Kopsakas liikmemaks
Isamaa endised ja praegused riigikogu liikmed ja ministrid paistavad silma suure liikmemaksu, kuid nappide annetustega. Isamaa peasekretäri Priit Sibula sõnul on erakonnas aumeeste kokkulepe, et riigikogulased ja ministrid panustavad erakonda 150 eurot kuus, mida nimetatakse liikmemaksuks.
Samas on Isamaa aasta liikmemaks ametlikult 20 eurot. Isamaa rõhutab põhikirjas, et toetajaliikmed ja noorliikmed liikmemaksu tasuma ei pea. Küll aga peab maks olema tasutud neil, kes tahavad erakonnas aktiivselt kaasa lüüa: valida ja olla valitud erakonna võimuladvikusse, kandideerida erakonna nimel ja toetusel europarlamenti, presidendiks või kohaliku omavalitsuse volikogusse.
Sibula sõnul nimetati saadikute panus ümber liikmemaksuks, kuna raha läheb piirkonna esindusse. «Kokkulepe oli, et kirjeldame selle liikmemaksuna. Kui see on kellelegi probleem või segane, siis vahet ei ole – raha on raha,» rääkis Sibul, kelle sõnul vaadatakse ülekande nimetus vajaduse korral üle.
Isamaa saadikud ja endised ministrid on kõrgemat liikmemaksukohustust üldjuhul täitnud. Vaid kolm Isamaa saadikut on kriisiaastal erakonnale veel ka annetanud: Priit Sibul 3750, Siim Valmar Kiisler 600 ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits 100 eurot.
Sotsid annetasid järjepidevalt
Heldete annetustega erakonnale jäävad lisaks Keskerakonnale silma Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu liikmed. 2020. aasta aprillis palgatõusu osaliseks saanud sotsid annetasid erakonnale kokku 25 435 eurot.
Samuti oli tublisti suurem riigikogus istujate liikmemaks: enamikul 360 eurot aastas. Muidu on üle tuhande euro kuus teenivate liikmete liikmemaks 20 eurot aastas. Sotside kõige suurem panustaja oli Heljo Pikhof, kes maksis kriisiaastal erakonnale 5440 eurot. Ainus, kes erakonnale ei annetanud, oli äsja sotsidega liitunud Raimond Kaljulaid.
Erakonna peasekretäri Rannar Vassiljevi sõnul pole rahvasaadikutele teistsuguseid nõudeid – heldem tasumine on toimunud fraktsiooni omavahelisel kokkuleppel.
«Liikmemaksu võib rohkem maksta ja paljud erakonna liikmed seda ka teevad. Riigikogu liikmed on ühed neist. Sama kehtib annetuste kohta,» selgitas Vassiljev.
Erakonna kriisiaasta jooksul saadud annetustest ja liikmemaksudest moodustas fraktsiooni liikmete panus viiendiku.
Kohustus ülal pidada
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) aseesimees Kaarel Tarand ütles, et erakonna liikmetel on õigus ja sageli kohustus MTÜd ülal pidada ning seda võib teha mitut moodi.
«Võrdsuse kiibil, et kõik panustavad ühepalju, või siis sellel printsiibil, et kellel on rohkem, nendelt ka rohkem küsitakse. Nii et selles mõttes ei ole midagi valesti,» ütles Tarand.
Tarandi sõnul on aga järelevalve seisukohast oluline aru saada, millal liikmed maksavad liikmemaksu ja millal annetavad. Keskerakonna ja Isamaa raamatupidamisest seda välja ei loe. Kui mõlema erakonna liikmemaks on 20 eurot aastas, siis saadikud ja ministrid maksavad hoopis tuhandetes. Tarandi sõnul on Isamaal see komme tekkinud viimasel paaril aastal.
«Keskerakonnal on sellega olnud pikaajaline häda. Ja kuigi väidetakse, et on juhatuse või volikogu otsuseid selle kohta, et teatud hulk liikmeid maksab mingisugust eritariifiga liikmemaksu, ei ole tegelik pilt, mis aruannetest selgub, nende väidetavate otsustega kooskõlas,» kirjeldas Tarand korruptsiooniskandaalidega kimpus oleva Keskerakonna raamatupidamist.
Segadus raamatupidamises
«Kui võtame näiteks riigikogu liikmeid ühes erakonnas, siis millegipärast nende liikmemaksuna kirjeldatud summad on erinevad, mis ei ole ju loogiline,» sõnas Tarand. Seda kinnitavad ERJK andmed.
Eriti valimiste eel on see kaudselt seotud sellega, millise positsiooni inimene valimisnimekirjas saab.
ERJK asejuht Kaarel Tarand
Näiteks kahe võrdse palgaga riigikogu lihtliikme Natalia Malleusi ja Kaido Höövelsoni liikmemaks: Malleus maksis kriisiaastal 4724 ja Höövelson vaid 2185 eurot liikmemaksu. Samas annetas Höövelson erakonnale 8134 eurot.
Tarandi sõnul on see küll formaalsus, kuna raha on legaalne, kuid teisalt näitab lõtva suhtumist raamatupidamisse. «Eriti valimiste eel on see kaudselt seotud sellega, millise positsiooni inimene valimisnimekirjas saab. Kes rohkem panustab, sellel on lootust paremale positsioonile. Seda ei saa koha ostmiseks nimetada, aga teatud seosed on,» hindas Tarand.
«Ma ei saa öelda, et sel ei ole üldse mingisugust rolli,» lausus Keskerakonna peasekretär Hanimägi. «Aga arvan, et see on pigem mitte märkimisväärne osa. Nimekirjade puhul on olulised väga mitmed teised tegurid ka: kas või eelmistel valimistel osalemine, nimi, häälte arv. Aga kindlasti ka see, kui palju oled valmis oma kampaaniasse, erakonna kampaaniasse panustama. Aga nii need asjad ei käi, et annad mingi konkreetse summa ja siis oled kuskil esinumber. Vähemalt mitte meie erakonnas.
ERJK aseesimehe sõnul on segase olukorrani viinud liikmete vähene huvi selle vastu, kuidas erakonda majandatakse.
Erakondade puhul, keda toetatakse riigieelarvest, on näha, et ülejäänud rahastus on valdavalt juhtivate liikmete kanda. «Paratamatult viib mõte selleni, et partei andis ameti, andis mõistuse ja selle eest on aus tagasi maksta,» nentis Tarand.
Liikmed panustavad
Erakonna liikmetulust moodustas suurima osa EKRE juhtliikmete panus: 22,6 protsenti, kuid absoluutsummalt oli EKRE juhtoinaste panus vähim: 18 110 eurot. Keskerakondlaste summaks tuli tervelt 134 980 eurot.
Teisalt on EKRE toonitanud, et nemad suurärimeestelt raha vastu ei võta ning see kajastub ka erakonnale laekunud summas. EKRE pangakontot kasvatavad peamiselt partei liikmed ning kriisiaastal on nad kogunud annetusi ja liikmemaksu kokku 80 148 eurot. Seda on aga selgelt vähem kui ainuüksi Keskerakonna rahvasaadikute ja ministrite panus.
Erinevalt keskerakondlastest, sotsiaaldemokraatidest ja isamaalastest torkab EKRE puhul silma, et erakonna juhtpoliitikud ei ole kriisiaastal partei vastu väga helded olnud. Erakonna juht Martin Helme maksis kriisiaastal erakonnale vaid 24 eurot liikmemaksu. Tõsi, enne võimule pääsemist, aastatel 2017–2019 annetas ta EKRE-le neljakohalisi summasid.
Kui üldiselt on EKRE saadikud kohusetruult 12-eurost liikmemaksu maksnud, siis kahe erandina torkavad silma parlamendisaadikud Ruuben Kaalep ja Leo Kunnas, kes pole mullu aprillist tänavu märtsi lõpuni erakonda toetanud ühegi euroga.
Üks küsimus: Maksude mõttes vahet ei ole
/nginx/o/2021/04/22/13742353t1h0e41.jpg)
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi, kas maksude mõttes on parteile kasulikum koguda liikmemaksu või liikmete annetusi?
Ei liikmemaksult ega eraisiku annetustelt pea erakond tulumaksu maksma.
Erakonnale makstud liikmemaksu pealt inimene maksusoodustust ehk FIDEKis tulumaksutagastust ei saa. Liikmemaksu ei deklareeritagi ja seepärast puudub maksuametil ülevaade, kes mis erakonna liikmemakse on tasunud.
Samuti ei maksa erakond kogutud liikmemaksudelt tulumaksu.
Erakond kui juriidiline isik maksab makse siis, kui teeb kogutud tulu arvelt maksustatavaid väljamakseid.