Sotsiaalministri koolilaste külmapühi puudutava määruse tõlgendamisel tekkis Eesti koolides suur segadus – nii käib õppetöö paljudes koolides edasi sõltumata sellest, kas täna hommikul on 30 miinuskraadi või mitte.
Tellijale
Segane külmapühamäärus tekitas tõlgendamisanarhia
1. veebruar 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselt nägite teiegi varahommikul tööle sõites bussipeatustes seisvaid auravate suudega lapsi, kes on väiksemad kui nende koolikott. Nende laste koolijuht, klassijuhataja või miks mitte ka ema-isa otsustasid täna lapsed, maksku mis maksab, kooli saata.
Sotsiaalministri määruse kohaselt võib õppetunnid 1.–6. klassini ära jätta, kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud ja tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on miinus 20 kraadi või madalam. 7.–9. klassis on piir miinus 25 kraadi. Tartumaal jäi juba eile hommikul niinimetatud tuule-külmaindeksi temperatuur EMHI andmeil miinus 22,2 ja miinus 25,1 vahemikku.
Sõna «võib» tähendab, et tundide toimumine või mittetoimumine sõltub puhtalt pedagoogide otsusest. Määrus ei räägi laste õigusest käreda pakasega mitte kooli minna ega vanemate õigusest nad koju jätta, vaid kooli õigusest õppetunnid ära jätta. Ja mida tähendab «kui sõit kooli ja tagasi ei ole korraldatud»?
Eda Jürise kaks poega lähevad igal hommikul Tartumaal Koosal asuvasse bussipeatusesse, ootavad bussi ja sõidavad siis 35 kilomeetrit Tartusse, et kõndida veel kaks kilomeetrit katoliku koolini. Ja pärast sama teed mööda koju tagasi.
Kas seda saab nimetada korraldatud sõiduks? Ilmselt küll, sest teekonnale mahub tõepoolest tunnipikkune sõit maakonnaliinibussiga. Üks sama määruse teistest paragrahvidest paneb ka paika, et koolikohustusliku õpilase jalgsitee kooli ei tohi olla pikem kui kolm kilomeetrit, aga see nõue kehtib juba igasuguse ilmaga.
Rohkelt nulle
Tartu katoliku koolis toimusid tunnid nii eile kui ka üleeile kõigis klassides ja tõenäoliselt on need tänagi, ehkki tegu pole tavalise piirkonnakooliga ja hulk lapsi käib koolis ka maalt või linna teisest otsast. See survestab omakorda lapsi kooli saatma ka Eda Jürist, ehkki eilsest jättis ta pojad juba koju.
Samal ajal teatas Juhan Liivi nimelise Alatskivi keskkooli direktor Urve Lõhmus eile esimese ja teise klassi õpilastele, et täna ja homme tunde ei toimu. Selle kooli esimeses klassis käib ka Linda Piirimäe, aga tema ema Kadi otsustas tütre juba esmaspäevast koju jätta. «Esiteks ei lähe auto sellise ilmaga varahommikul käima ja teiseks peaks Linda kõndima bussipeatuseni poolteist kilomeetrit,» rääkis ema.
Eile oli Alatskivi keskkooli esimese klassi 21 õpilasest kümme koolis. Juba üleeile andis klassijuhataja e-kooli kaudu lapsevanematele teada, mida võiks kojujääjad harjutada ja lugeda. Kooli tulnud kordasid aga üle varem õpitut ega läinud programmiga edasi. Samal ajal piirdutakse mõneski tavaõppekava alusel jätkavas koolis e-kooli kaudu vaid tunnis toimunu väga põgusa kirjeldamisega, millest pole erilist kasu koju jäänud lapse järeleaitamiseks.
Niisiis vaatab osa lapsevanemaid hommikuti termomeetrit ja jätab lapse koju. Teine seltskond viib aga lapse autoga otse koolitreppi, sest ei tahagi last niisama koju istuma jätta. Iseküsimus, kas tööl olevad vanemad pärast lastele ka koolitrepi juurde autoga järele lähevad.
Kui nüüd õpetaja on otsustanud, et õppetöö peab igal juhul jätkuma, kannatavad koju jäetud lapsed – nad jäävad koolisolijatest lihtsalt õppetöös maha. Minugi lastel on kogunenud seoses tegemata kontrolltöödega juba hunnik nulle. Halvimal juhul ongi karistuseks päevikusse märgitud 1, märkus e-koolis või miks mitte näiteks õpetaja näägutamine «suhkrust valmistatud tüdrukutest», kes ei kannata korralikku talveilma.
Postimees konsulteeris loo tarbeks ka juristiga, kelle hinnangul ei suurenda määrus selle praegusel kujul vähimalgi määral õigusselgust, vaid hoopis segadust.
Edasi jagunevad arvamused kaheks – haridusteemadel sageli sõna võtva sotsiaalteadlase Ülo Vooglaiu hinnangul ei ole säärast määrust üldse vaja. Samas ei tohiks õpetaja teadlase hinnangul minna tavaprogrammiga edasi isegi juhul, kui lapsevanemad on paar last pakase tõttu koju jätnud.
Igasugused määrused vabastavad aga Vooglaiu kinnitusel vastutusest ja praegune määrus vabastab koolid vastutusest külmetavate laste tervise eest. Sestap ei ole tema sõnul vaja mingit määrust, vaid tervet talupojamõistust.
Kool peaks siiski avatuks jääma ka juhul, kui kohale tuleb kas või üks laps – võib-olla on kool tema ainus võimalus saada sooja toitu. Võib-olla on lapse kodus hoopis külmem.
Äkki saadaks lapsed kooli?
Riigikogu keskerakondlasest liige, endine haridusminister Mailis Reps ütleb aga, et määruse muutmine ja/või täpsustamine vääriks tõsist kaalumist. Võimalusi on mitu – nii näiteks anti Nõukogude ajal hommikul raadiost teada, et täna on selles või tolles piirkonnas külmapühad. Praegu võiks seda teha niigi alakoormatud maavanemad.
Miks mitte keelata õpetajatel tavaprogrammiga jätkamine siis, kui kooli tuleb seoses külmapühadega kohale vähem kui kaks kolmandikku või näiteks pool lastest?
Repsi sõnul on koolide õppeprogramm korraldatud tegelikult nõnda, et see jätab veerandi koolipäevadesse vähemalt nädalase ajalise puhvri. Seda puhvrit saakski kasutada muu hulgas ka külmapühade pidamiseks, aga selle asemel toimub veerandi viimasel nädalal mõneski koolis ohtralt ekskursioone.
Postimees pöördus määruse kohta kommentaaride saamiseks sotsiaalministeeriumi, see omakorda suunas edasi terviseametisse, mis olevat määruse teksti välja töötanud. Terviseameti pressiesindaja teatas aga omakorda, et määruse väljatöötajad on juba pensionile läinud.
Aga mina mõtlen veel, mida teha oma lastega. Üleeile lõhkusid nad külmapühade käigus mõned joogiklaasid ja eile pesid koera, kes vihkab enda pesemist. Lastel on igav. Äkki saadaks kooli?
-------------------------------------------------------------