Pooled kindlustuspettustest on seotud liiklusõnnetustega (2)
Eesti Kindlustusseltside Liidu andmetel toimus mullu 470 kindlustuspettust, millest pooled olid seotud liiklusõnnetustega. 43 protsenti oli vabatahtliku sõidukikindlustuse kelmusi, liikluskindlustuse kelmused vähenesid 16 protsendile. Kindlustuselt üritati välja petta kokku 1,6 miljonit eurot.
Kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa sõnul alanes liikluskindlustuse kelmuste arv tänu liikluskindlustuse hinna langusele ja hõredamale liiklusele koroonapiirangute ajal. «Kelmid on ilmselt mõistnud, et liikluskindlustuse ostmine on majanduslikult mõistlikum kui pettusega jändamine. Muidugi teevad ka kindlustusuurijad head tööd kelmuste avastamisel,» ütles Reimets ning lisas, et enamikel juhtudel jäävad kelmid avastatud kindlustuspettuse korral hüvitisest ilma.
44 protsenti kelmuste summadest oli alla 1000 euro, 31 protsenti 1000 kuni 3000 eurot ja veerand üle 3000 euro. Ebaseaduslikud nõuded olid suurimad ehitusmasinatega seotud pettustel, mille keskmine petunõue oli 29 tuhat eurot. Samuti olid suured trauma ja vigastuste petunõuded, mis ulatusid 11 tuhande euroni.
If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuht Taavi Kruus ütles, et tõsisemaid kindlustuspettusi tuleb õnneks harva ette. «Sagedamini esineb väiksemaid pettusekatseid, mille puhul ei pruugi inimesed isegi esimese hooga mõista, millega nad hakkama said,» märkis Kruus.
Tõsisemateks kindlustuspettusteks võib pidada eelkõige avariide või varguste lavastamist ning kindlustuspoliisi hankimist pärast seda, kui liiklusõnnetus on juba toimunud, selgitas Kruus ja lisas, et tegemist on aga majanduskuritegudega, mis viivad tihti kriminaalkaristuseni.
«Ka väiksemad pettusekatsed on tõsised asjad – näiteks levinud trikk, et auto esiklaasi saab ise mõra tekitada. Paraku võib selline rumal tegu kaasa tuua tõsiseid tagajärgi,» ütles Kruus.
Tegelike asjaolude varjamist ja valeandmete esitamist üritati mullu 73 protsendil kõigist kindlustuspettustest.