/nginx/o/2021/01/05/13561705t1h48ab.jpg)
/nginx/o/2021/05/02/13757871t1h0d83.jpg)
- Riikliku lepitaja abiga otsitakse töötülile lahendust
- Õdede Liidu hinnnagul kollektiivleping õdede vajadusi ei arvesta
- Tervishoiutöötajate Kutseliit: saime maksimumi, mis praegu võimalik on
Eelmisel nädalal sõlmisid tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud riikliku lepitaja ettepanekul üleriigilise kollektiivlepingu aastateks 2021–2022. Leplikult aga saaga lahenenud pole, kuivõrd õdede liit kollektiivlepinguga ühineda ei soovi.
Eelmisel nädalal sõlmisid tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud riikliku lepitaja ettepanekul üleriigilise kollektiivlepingu aastateks 2021–2022. Lõplikult aga saaga lahenenud pole, kuivõrd Eesti Õdede Liit kollektiivlepinguga ühineda ei soovi.
Tervishoiuvaldkonnas on kollektiivlepingu läbirääkimised kestnud pea aasta. Lõpliku lahenduseni, kus hundid oleks söönud ja lambad terved, pole veel jõutud. Töötüli lahendamiseks on tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud otsinud abi riiklikult lepitajalt.
Tüli kui palju
Riiklik lepitaja Meelis Virkebau ütles, et temal oli üksvahe korraga käsil lausa kaks tervishoiuvaldkonna töötüli. Üks oli õdede liidu kui töövõtjate tüli tööandjate esindajate Eesti Haiglate Liidu ja Eesti Kiirabi Liiduga. See tüli jõudis riikliku lepitajani 20. aprillil ning lahendust veel otsitakse. Märtsis jõudis lepitajani samuti tervishoiuvaldkonna töötüli, kus osapooled olid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Liit vs. Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit.
«Erinevad liidud lähenesid asjale seekord erinevalt. Igal liidul on õigus teha otsus, kas liituda teistega või rääkida tööandjatega ise läbi. See on liidu, mitte kellegi teise otsus,» selgitas Virkebau.
Pakutav leping ignoreerib täiesti Eesti tervishoiu suurimat murekohta – õdede puudust.
Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus
Märtsis alanud töötüli jõudis eelmisel nädalal lahenduseni ja nii sõlmitigi kollektiivleping. Lepinguga kutsuti liituma ka õdede liit.
Õdede liidu president Anneli Kannus ütles Postimehele, et liit ei kirjuta alla kollektiivlepinguks peetavale dokumendile, kuna see ei arvesta õdede vajadusi. «Tööandjad tegid palga- ja töötingimuste pakkumise Eesti Arstide Liidule, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidule ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule, kuigi seaduse järgi peavad nad läbi rääkima ka meiega. Kuna meile ei esitatud pakkumist, polnud meil võimalik ka millegi üle läbi rääkida. Kui pole olnud läbirääkimisi, siis ei saa allkirjastada ka lepingut,» rääkis Kannus.
Kannus lisas, et pakutav leping ignoreerib täiesti Eesti tervishoiu suurimat murekohta – õdede puudust. «Me oleme 15 aastat rääkinud, et õdesid on liiga vähe. Me oleme rääkinud viimased viis aastat, et töökoormus kasvab nii meeletu kiirusega, et tegelikult ei jaksa õed koormuse tõusule vastu pidada. Seda, kuidas lahendada õdede puudust, pole ikka veel otsustatud,» ütles Kannus.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/02/13757872t1h832f.jpg)
Õdede liidu president lisas, et kollektiivlepingust on täiesti välja jäetud eriõdede kõrgemale kvalifikatsioonile vastava töötasu vajadus.
Kollektiivlepingu kohaselt tõusevad tunnitasude alammäärad sel ja järgmisel aastal samaväärselt Eesti keskmise palga prognoositava tõusuga. Siiski, õdede liidu hinnangul jääb niisugune palgatõus väikeseks, sest kollektiivlepingus lepiti õdede palgatõusuks kokku üksnes 40 senti ja hooldustöötajate palgatõusuks 25 senti tunnis.
Leevendava asjaoluna on aga kollektiivlepingus olemas suuremad lisatasud öösel ja nädalavahetusel töötamise eest.
Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit on ka üks kollektiivlepingu sõlmija. Kutseliitu kuuluvad õed, hooldajad, aga ka tugipersonal, näiteks radioloogiatehnikud ja füsioterapeudid, ämmaemandad jt.
Kutseliidu president Iivi Luik lausus, et esialgu oli plaanis minna läbirääkimistele koos Eesti Õdede Liiduga. Valmis tehti ka kollektiivlepingu projekt. «Siis leidis õdede liit, et see projekt, mille väljatöötamisel nemad ka osalesid, ei ole ikkagi sobiv nende jaoks ja nemad lähevad eraldi,» selgitas Luik asjaolusid.
«Saime ikkagi maksimumi, mis antud hetkel meie riigi ja haigekassa situatsioonis võimalik on,» pidas Luik hiljuti sõlmitud kollektiivlepingut praeguses olukorras edukaks.
Töötüli on alati halb
Luige hinnangul ei maksaks õdede liidu juhil kirgi üles kütta ja õed võiksid kollektiivlepinguga ikkagi ühineda.
Haiglate liidu esimees Urmas Sule ütles, et eri osapooltel võivadki olla väga erinevad soovid ja arvamused, konsensus aga saavutatakse omavahel läbi rääkides. «Ajaloos on piisavalt olnud selliseid olukordi, kus kõik osapooled ei ole leppega nõus, aga see on kõikide tervishoius töötavate inimeste jaoks halb,» ütles Sule.
Sule lisas, et tema on haiglate liidu esimehena mures, et õdede liit leppega ei ühine. «Mina loodan, et õdede liidu president jõuab otsuseni, et organisatsioonidel on tark koos tegutseda, olla leppe osapooled üheskoos. Ma väga loodan, et see protsess lõpeb üldise leppimisega. Töötüli on igas oma vormis alati halb,» sõnas Sule.
Aega näitab, millisele lahendusele jõutakse. Riiklik lepitaja Meelis Virkebau ütles, et tema kogemuse kohaselt on kõige parem tulemus riikliku lepitaja tööl siis, kui menetluse lõppemisel tunnevad mõlemad osapooled, et nemad võitsid.
Õe töökoormus on aastatega üha kasvanud
Siiri Puru töötab õena Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukliiniku pulmonoloogia osakonnas. Puru on õetöös näinud erinevaid aegu, sest on seda ametit pidanud juba alates 1985. aastast.
Kui Puru võrdleb oma tervishoiutöötaja karjääri algusaegu tänase olukorraga, siis on need justkui öö ja päev. «Vastutust on juurde tulnud, aga ka tööd ja teadmisi, sest me pidevalt täiendame ennast,» märkis ta.
Puru sõnul on ka töö iseloom palju muutunud ning aastate jooksul on teisenenud patsientide profiil.
«Meditsiin on arenenud ja koos sellega on tõusnud ka patsientide vanus, ja koos vanuse ja kõige muuga on kasvanud õe töö hulk. Vanematel patsientidel on rohkem abi vaja ka kõikides igapäevatoimingutes,» ütles Puru. Ta toonitas, et tööd on küll juurde tulnud, aga ühtegi senist töölõiku ei ole ära võetud.
Koroonaviiruse pandeemiast tingitud haiglate töökoormuse kasv on kahtlemata mõjutanud ka õdesid. Puru on viimasel ajal tajunud, et inimesed on väsinud.
«Me peame toime tulema, muud valikut pole. Patsient vajab abi ja õe kohus on raviprotseduurid ja ravi ära teha,» ütles ta.
Põhiline probleem on Puru sõnul õdede puudus. «Õdesid võiks natuke rohkem olla, et me saaks omavahel paremini tööd korraldada ja koormust omavahel jagada. Koolist ei tule nii palju uusi õdesid peale, kui me tahaksime,» kõneles ta.
Palk võiks samuti olla suurem. «Ma arvan, et meie palk on juba ajale jalgu jäänud. Õdede pädevus, teadmised ja kohustused on suurenenud ja tegelikult ma arvan, et see pole päris see, mida peaks ja vääriks üks õde,» sõnas Puru.