Tüür: Eesti väärtustab neid, kes on säilitanud mälu ja väärikuse

Ljudmilla Aleksejeva märtsis 2010. aastal Tallinnas.

FOTO: Toomas Huik

Tuntud vene dissidendile Ljudmilla Aleksejevale Eesti teenetemärgi andmine näitab, et me väärtustame väärikuse säilitanud venemaalasi, kommenteeris Tartu Ülikooli politoloog Karmo Tüür.

«Mõistagi ei oska ma öelda, missugused olid presidendi motiivid riiklike autasude jagamisel. Ljudmila Aleksejeva autasustamine kannab aga märgilist tähendust,» rääkis Tüür Postimehe võrguväljaandele.

Tema sõnul on Ljudmilla Aleksejeva näol tegemist uskumatult vapra inimesega.

«Sügaval nõuka-ajal võimude vastu pööranud inimõiguslane jätkab põhimõttekindlat võitlust siiani. «Poliitiliste vabaduste ja kodaniku- ning inimõiguste eest seismine on muutnud ta paljude silmis väärika kodaniku võrdkujuks, kuid samavõrra vihatuks agressiivsete Kremli-meelsete noorte hulgas.»

Dissidendi autasustamine on Tüüri sõnul alati märk, eriti kui seda teeb välisriik.

Aleksejevale pole see esimene, oleme nö viiendal kohal Rootsi, Prantsusmaa, Leedu ja Saksamaa järel. «Kaks Venemaal saadud autasu pole riiklikku mastaapi, vaid vabamõtlemise ja vastupanu eest antud.»

«Kui lisada siia juurde teine medalisaaja Venemaalt - Peterburi ajaloolane, repressioonide uurija Anatoli Razumov - siis võib siit teha järelduse, et Eesti väärtustab neid, kes on säilitanud mälu ja väärikuse.»

Inimõiguslane, Venemaal demokraatia eest seisja Ljudmilla Aleksejeva saab Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgi.

Peterburi ajaloolane Anatoli Razumov, massirepressioonide uurija, kes on talletanud üle 1500 omaaegses Leningradis hukatud eestlase mälestuse, saab Maarjamaa Risti teenetemärgi.
 

Tagasi üles