Galerii ⟩ Kantsler Prikk arutas USA Euroopa maavägede ülemaga julgeolekuolukorda ja kaitsekoostööd

Eile kohtusid Tallinnas kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ning USA Euroopa ja Aafrika maavägede ülem kindral Christopher G. Cavoli, kes viibib Eestis seoses õppusega Swift Response. 

Kohtumisel arutati Venemaa tegevusest lähtuvaid julgeolekuohte ning võimalusi, kuidas muuta Eesti ja Ameerika Ühendriikide vaheline kaitsekoostöö tõhusamaks ja Balti regiooni heidutus- ning kaitsehoiakut tugevamaks.

«Hindame kõrgelt USA panust meie piirkonna julgeoleku tagamisse läbi regulaarsete erinevaid väeliike hõlmavate ühisõppuste ja Ühendriikide kaitseväelaste ning võimeelementide kohalolu. See annab tõestust USA kindlast pühendumusest regiooni kaitsele,» ütles kantsler Prikk ning lisas, et Euroopa julgeoleku tagamisel on võtmetähtsusega tugevad transatlantilised suhted.

«Meil on Eestiga äärmiselt tugevad suhted ning jätkame koostalitlusvõime loomist kõigis valdkondades. Meie riigid on kindlad, et meie väed on valmis kaitsma rahu mis tahes tingimustes,» ütles kindral Cavoli.

Kohtumisel oli teemaks ka Eestis äsja alanud õppus Swift Response, mis avab Euroopa riike hõlmava USA juhitava DEFENDER-Europe 21 õppustesarja.

«DEFENDER-Europe 21 annab meile parima võimaluse koos liitlaste ja partneritega oskuste lihvimiseks strateegiliselt olulises piirkonnas, et olla koos valmis reageerima kõikvõimalikele kriisidele,» lisas kindral Cavoli.

Prikk toonitas, et õppus, mille raames toodi Eestisse mitmikraketiheitja MLRS süsteemid ning toimub üle 700 USA kaitseväelase osalusega langevarjuhüpe, demonstreerib, et liitlasvägede siirmine ja USA võimekus meie regiooni toetada on kõrgtasemel.

Ühendriikide ja Eesti kaitsekoostöö on tihe ja mitmekülgne. USA eestvedamisel on Eestis toimunud mitmeid erinevaid väeliike ja liitlasi hõlmavaid ühisõppuseid. Tänavu märtsis toimus õhuväeõppus Baltic Trident, kus osales kaheksa USA F-15 hävituslennukit ning kaks tankurlennukit KC-135. Eelmisel suvel viibis Eesti õhuruumis B-52 pommitaja, suvekuudel paiknes Ämaris ka MQ-9 mehitamata lennuvahend.

Peale 2014. aastat on kasvanud USA Eestile antav julgeolekuabi – viimase kuue aasta jooksul on toetus üle 323 miljoni USA dollari, mis keskmiselt teeb julgeolekuabi suuruseks umbes 53 miljonit aastas.