Jaani: siseturvalisuse töötajate palk võiks olla 1,2 keskmist palka
12. mai 2021, 18:30
Siseminister Kristian Jaani ütles riigikogus siseturvalisuse arengukava tutvustades, et aastaks 2025 aastal võiks politseinike, päästjate ja häirekeskuse eesliini töötajate miinimumpalk olla vähemalt 1,2 keskmist palka.
Jaani andis kolmapäeval riigikogule ülevaate siseturvalisuse arengukavast. Ta sõnas, et arengukava koostamisega alustati juba mitu aastat tagasi ja selle aja jooksul on sadakond erinevat riigiasutust ja vabaühendust aidanud turvalisuse väljakutseid ja lahendusvõimalusi mõtestada. Ta toonitas, et siseturvalisuse eesmärkide saavutamiseks ei piisa ainult arengukava plaanidest, vaid vaja on riigielu eri valdkondade edukust ja eelkõige sünergiat.
«Arengukavas oleme turvalisuse keskmesse seadnud inimese – tema elu, tervise ja vara, turvalise elukeskkonna. Meie eesmärk on, et Eestis inimesed tunnevad end turvaliselt ja aitavad ise kaasa sellele, et nende kodus ja riigis laiemalt oleks turvaline ning et samas oleks meie riigis olemas professionaalne ja kaasaegne siseturvalisuse eest seisev ametkond,» ütles siseminister ja lisas, et see ei ile ainult ühe ametkonna küsimus.
Siseministri sõnul on olulisemad muutused, mida järgmisel kümnel aastal turvalise Eesti loomiseks on vaja koondatud viide põhilisse gruppi. Need on turvalise ja ennetava elukeskkonna kujundamine, kiire ja asjatundlik abi, kindel sisejulgeolek, tõhus rahvastikuhaldus ning tark ja innovaatiline siseturvalisus.
Olulisemad muutused, mis on vaja neis valdkondades järgmisel kümnel aastal teha, on seotud inimeste kaasamise, sihistatud ennetustegevuse, kriisideks valmisoleku ning info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogilise võimekuse arendamisega, sõnas Jaani.
Jaani sõnul soovib siseministeerium suuremaid muutusi saavutada vigastussurmade vähendamisel. Ta tõi esile, et kümne aastaga on vigastussurmade arv vähenenud üle 40 protsendi, kuid siiski sureb Eestis vigastustesse rohkem inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt.
Arengukavas ühest küljest pööranud tähelepanu riigi võimekuse ja reageerimisvalmiduse hoidmisele ning teisalt sellele, et inimestel endil oleks turvatahe ja valmisolek ohutusse elukeskkonda panustada.
Arengukavas on seatud sihiks pakkuda õnnetustele ja ohtudele reageerimise teenuseid vähemalt praegusel tasemel. See nõuab Jaani sõnul uuendusi nii tehnikas, tehnoloogias kui ka inimeste väljaõppes. «Teenuse disain, käitumisteadused, tehisintellekt ja suurandmed on märksõnad, mis aitavad meil leida nutikamaid lahendusi,» ütles Jaani.
Samuti tuleb ministri sõnul leida viise, kuidas hoida töötajaid ja vabatahtlike. «Arengukavas oleme personali hoidmiseks näinud lahendust nii töökeskkonna kui arengu- ja karjäärivõimaluste parandamises, kuid mööda ei pääse ka palgaküsimusest. 2025 aastal võiks politseinike, päästjate ja häirekeskuse eesliini töötajate miinimumpalk olla vähemalt 1,2 keskmist palka,» ütles ta. Ka on vaja tagada uute eesliinitöötajate pealekasv.
Arengukava keskendub ka rahvastikuhaldusele ehk rändele ning kodakondsust ja identiteedihaldust puudutavatele küsimustele. «Rändevaldkonnas soodustame ühiskonnale kõrget lisandväärtust andvate välismaalaste Eestisse tulekut, kuid teisalt tegeleme Eestis ebaseadusliku viibimise ennetamise ja tõkestamisega,» ütles Jaani ja tõi lähituleviku arendustest välja näiteks uue infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtu, mis võimaldab migratsioonijärelevalvet riskipõhiselt teha.
Ka rõhutas Jaani sisejulgeoleku tähtsust. Keskendudes kriisideks valmisolekule sõnas ta, et täpsemad tegevused eri valdkondade kriisideks valmisoleku parandamiseks, näiteks tegevused epideemiate ja nakkushaiguste leviku ennetamiseks ja tõkestamiseks, peavad olema detailsemalt kavandatud eri ministrite vastutusvaldkondades.
Jaani sõnul kaardistati mullu kitsaskohad kriiside lahendamisel ja tehti ettevalmistusi hädaolukorra seaduse muutmiseks, nüüd on võetud suund koostada uus seaduse eelnõu, mis ühendab endas riigikaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse teemad. «Näiteks on plaanis täpsustada ministeeriumide ja asutuste kriisireguleerimisülesandeid, et asutuste ülesanded oleks selgemalt sõnastatud ja igal asutusel tekiks parem arusaam enda rollist. Lisaks on vaja täpsustada kriisikomisjonide koostööformaati ja kriisiaegset juhtimiskorraldust,» ütles Jaani.
Minister sõnas, et seaduse muutmisega täpsustakse elanike kriisideks ettevalmistamise korraldust. Praegu on määramata elanike kriisideks valmistumise alase ennetustöö keskne elluviija, kel lasuks peavastutus asutustevahelise koostöö korraldamisel ning kesksete teavituskanalite arendamisel ja haldamisel. Selleks peaks Jaani sõnul olema päästeamet.