Maa-, metsa- ja rannarahva mõõt sai täis

Maa- ja rannarahvas andis Kaja Kallasele Stenbocki majas üle piirangutevastase ühispöördumise. Foto: Madis Veltman

Nädal tagasi saatsid maa-, metsa- ja rannarahvast esindavad organisatsioonid valitsusele, riigikogule ja presidendile pöördumise, kus avaldavad tõsist muret Eesti maa- ja rannapiirkondade elu toimimise ja püsimajäämise pärast.

Pöördumises sedastatakse, et samal ajal kui linnaalad laienevad ja võtavad ära järjest suurema osa traditsioonilisest põllumajandusmaast, seatakse maa- ja rannaelanikele iga aastaga aina suuremaid piiranguid, mis panevad ohtu maapiirkonna püsielanike kodud, sissetulekud ja kindluse tuleviku ees.

Pöördumise allkirjastanud taotlevad, et ka nende häält võetaks arvesse, kui kavandatakse uusi regulatsioone ja piirangud või kui riigikogus menetletakse seaduseelnõu, mis otseselt või kaudselt mõjutab maal elavate ja töötavate inimeste elu.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles Postimehele, et teemad on tegelikult kuhjunud pikema aja jooksul. «Konsultatsioone alustasime juba poolteist kuud tagasi teiste maaelu organisatsioonidega. Me leidsime, et meil on palju ühiseid muresid ning oleme sunnitud aina rohkem nende teemadega tegelema,» sõnas ta. «Piiranguid ja nõudeid on alati olnud, võtame kasvõi Euroopa Liidu, mille ühine põllumajanduspoliitika on nõuetest pungil. Kuid debatt läheb aina enam selles suunas, et toidutootjad teevad liiga vähe ja ka metsaomanikud teevad liiga vähe. Kuskil on meil ka see taluvuse piir, tasakaal tootmise ja piirangute vahel hakkab käest libisema,» kirjeldas ta olukorra dramaatikat.