Kelmide küüsi langenud ohvrid saavad tagasi üle 34 000 euro
/nginx/o/2021/05/10/13772440t1h20da.jpg)
Politseil koostöös makseasutusega õnnestus kümnetele ohvritele tagastada üle 34 000 euro, mille end pangatöötajana tutvustavad kelmid olid telefonitsi viimase kuu vältel inimestelt välja petnud.
Kokku õnnestus politseil koos finantsteenuse osutajaga täies mahus või osaliselt peatada ligi 30 kelmuse ohvriks sattunud inimese ülekande. Alates 14. maist tagastab makseasutus kannatanutele enam kui 34 000 eurot.
Suurem osa ohvritest on pärit Harjumaalt ja Ida-Virumaalt. Kümme inimest saavad kaotatud raha tagasi täies mahus, kolmandikule tagastatakse arvestatav summa ning teistele väiksem osa kaotatud rahast. Kahele kannatanule tagastati kokku ligi 11 000 eurot juba aprillis.
Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Rainet Juuse sõnul võtab politsei inimestega ühendust, et teada anda, kes ja millises ulatuses kahjusumma tagasi saab. «Tagasisaadud summa on arvestatav ning nii mõnegi ohvri jaoks tähendas see tuhandete eurode tagasi saamist. Kõiki tehtud ülekandeid paraku ei õnnestunud lõpuni enam peatada, kuid makseasutus tagastab inimesele nii palju kui võimalik.»
Juuse toonitas, et kui inimesel on vähimgi kahtlus, et ta on pettuse ohvriks langenud, siis tuleb võimalikult kiiresti panga ja politseiga ühendust võtta. «Nii säilib lootus, et mõnda tehtud maksetest on võimalik veel peatada ja kasvõi osa rahast tagasi saada. Mida kauem aega makse tegemisest on möödunud, seda väiksem on kahjuks võimalus kunagi üldse seda raha tagasi saada,» sõnas Juuse.
Milline oli kelmide petuskeem?
Kõigil neil juhtudel kasutati sama petuskeemi, kus kelm esitles end Swedpanki töötajana väites, et inimese kontol on kahtlasi tehinguid tehtud. Ettekäändel, et pank saaks aidata, küsis kelm pangakontole sisselogimise andmeid, näiteks kasutajatunnust ja isikukoodi ning palus inimesel Smart-ID vahendusel sisestada oma PIN-koodid. Kelm väitis, et see on vajalik kaheastmelise turvasüsteemi paigaldamiseks. Arvelduskontole ligipääsu saades tehti sealt aga ülekandeid võõrastele kontodele.
Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe büroo juht Toomas Plaado sõnul rakendab politsei uusi võtteid kelmide tegevuse raskendamiseks ning ühtlasi teeb politsei aktiivselt koostööd pankade ja teiste makseasutustega, et tuvastada inimestelt välja petetud raha liikumine ja võimalusel maksed peatada.
«Helistamiskelmustes, milles kelmid pangatöötajana esinevad, kantakse kannatanu kontolt raha ära väga kiiresti. Täheldasime hiljuti, et kelmid kasutasid inimestelt välja petetud raha liigutamiseks kontosid ühes Eesti makseasutuses. See oli nii-öelda ajutine koht raha hoidmiseks ja sealt saadeti summad juba edasi välismaale,» selgitas Plaado
Ta lisas, et politsei võttis makseasutusega ühendust ja palus teatud mustriga tehinguid kauem kinni hoida. Kui selgus, et tegemist on rünnakuga, siis tehingud külmutati. Lühikese aja jooksul seadis makseasutus ülekannete kontrollimiseks täiendavad filtrid ning selliselt nurjusid kelmide mitmed katsed inimeste raha edasi kanda, kirjeldas Plaado.
Kuna kelmid ebaõnnestusid mitmete ülekannete tegemisel ega pääsenud enam väljapetetud rahale ligi, lõpetasid nad selle makseasutuse kasutamise, lisas Plaado.
Enam kui pooled ründekatsed peatab pank kahtlased tehingud blokeerides. Siiski on politsei selle aasta nelja kuuga on saanud 119 teadet kannatanutelt üle Eesti, kus neile helistas vene keeles kõnelenud ja end pangatöötajana esitlenud kelm ning pettis raha välja. Kahju on inimestele tekitatud ligi 500 000 euro ulatuses.