T, 7.02.2023

Valitsus pikendas vaktsineeritute vabastust karantiinist ja piiriületuse järgsest isolatsioonist

Sven Randlaid
, Toimetaja
Valitsus pikendas vaktsineeritute vabastust karantiinist ja piiriületuse järgsest isolatsioonist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Valitsuse pressikonverents. Peaminister Kaja Kallas.
Valitsuse pressikonverents. Peaminister Kaja Kallas. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Valitsus tegi otsuse, mille kohaselt ei pea koroonaviiruse vastase vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed COVID-19 haige lähikontaktsena ühe aasta jooksul karantiini jääma. Samuti pikeneb kuuelt kuult ühele aastale vabastus piiriületuse järgsest eneseisolatsioonist.

Muudatuse kohaselt ei pea COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimene 10 päevaks karantiini jääma, kui ta on viimase 12 kuu jooksul lõpetanud COVID-19 vastu vaktsineerimise kuuri. Vabastus hakkab kehtima vaktsineerimise järel maksimaalse kaitse saavutamisest ehk praegu kasutusel olevate vaktsiinide puhul olenevalt tootjast 7–15 päeva pärast kuuri lõpetamist.

Karantiinist on vabastatud ka inimene, kes on viimase aasta jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja saanud hiljem ühe doosi vaktsiini, samuti inimene, kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud pärast esimese vaktsiinidoosi saamist.

Samas peab karantiinist vabastatud inimene lähikontakti korral kandma siseruumides, kus ta puutub kokku inimestega, kellega igapäevaselt samas kohas ei ela, 10 päeva jooksul kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab inimene jälgima 10 päeva jooksul tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada.

Teise muudatusega on samalaadne erand ette nähtud ka üle piiri Eestisse saabuvale COVID-19 vastase vaktsineerimiskuuri läbinud inimesele.

Üldise korra kohaselt peab kõrge nakkusriskiga riigist Eestisse saabuv inimene viibima 10 päeva oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Isolatsiooniaega on võimalik lühendada kahe testiga, millest esimese saab teha enne Eestisse jõudmist või selle järel ning teise mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest testi.

10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid ei kohaldata inimesele, kes on viimase 12 kuu jooksul lõpetanud vaktsineerimiskuuri ja saavutanud vaktsiini maksimaalse kaitse. Samuti on isolatsioonist vabastatud inimene, kes on viimase aasta jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja saanud hiljem ühe doosi vaktsiini või kes on COVID-19 haiguse läbi põdenud pärast esimese vaktsiinidoosi saamist.

COVID-19 haiguse läbi põdenud ja terveks tunnistatud inimesele, kes ei ole lisaks üht vaktsiinidoosi saanud, jääb kehtima kuue kuu pikkune vabastus nii lähikontaktsena karantiini jäämisest kui ka piiriületuse järgsest eneseisolatsioonist.

Valitsus pikendas täna ka karantiininõudeid, mis kehtivad COVID-19 diagnoosiga haigetele ja nende lähikontaktsetele. Nõuded kehtivad 31. detsembrini.

Korralduse kohaselt on COVID-19 haigel keelatud alates haiguse diagnoosimisest kuni tervenemiseni elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda, välja arvatud tervishoiutöötaja, politseiametniku või päästeametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral. Püsivaks viibimiskohaks loetakse ka hotelli või muud majutusasutust, näiteks külaliskorterit, kui seda kasutab Eestis viibimise ajal inimene, kel siin muud elu- või viibimiskohta ei ole. Samuti loetakse viibimiskohaks varjupaika ja turvakodu.

Karantiini jäämise nõue kehtib ka haigega koos elavale, püsivalt samas elukohas viibivale või muul moel lähikontaktis olnud inimesele, kes peab koju jääma 10 päevaks pärast COVID-19 haige diagnoosist teadasaamist. Erandina võib haigussümptomiteta lähikontaktne oma elu- või viibimiskohast lahkuda, kui ta teeb seda tervishoiutöötaja, politseiametniku või päästeametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks, samuti elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

Samuti tohib lähikontaktne erandina kodust lahkuda, kui ta hangib kodu lähedalt igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku või kui tema elu- või viibimiskohas on kontakt nakatunuga välistatud. Lisaks võib haigussümptomiteta lähikontaktne viibida õues, kui ta väldib täielikult teiste inimestega kokkupuuteid. Erandid lähikontaktse karantiini läbimise tingimustest on ette nähtud ka tervishoiutöötajale või avalikku ülesannet täitvale inimesele, kes täidab tööandja otsusel edasilükkamatuid tööülesandeid.

Kui lähikontaktne nendel erandjuhtudel kodust lahkub, peab ta jälgima tähelepanelikult oma tervist ning võtma kasutusele kõik võimalikud meetmed, et haiguse levikut tõkestada.

Muudatused hakkavad kehtima 1. juunil. Korraldused avaldatakse Riigi Teatajas ja veebilehel kriis.ee.

Märksõnad
Tagasi üles