K, 8.02.2023

FOTO ⟩ Mullune suurim aardeleid pärineb Põhjasõja ajast

BNS
Mullune suurim aardeleid pärineb Põhjasõja ajast
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mündid Vinni aardeleiust. All keskel on Narvas aastal 1670 vermitud neljaöörise hõbemündi revers.
Mündid Vinni aardeleiust. All keskel on Narvas aastal 1670 vermitud neljaöörise hõbemündi revers. Foto: Mauri Kiudsoo

Möödunud aasta suurim aardeleid tuli välja Lääne-Virumaalt, enam kui 2000 hõbemündist koosnev aare on ühtlasi suurim Põhjasõja perioodist pärit varandus, mis seni Eestis muuseumitesse on jõudnud.

Eelmise aasta kevadel leidsid otsimisloaga detektoristid Lääne-Virumaalt Vinni vallast endise Viru-Jaagupi kihelkonna piirest aarde, milles oli üle 2000 hõbemündi. Arheoloog ja Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo ütles BNS-ile, et pärast müntide puhastamist ja määramist selgus, et aare koosneb 2064 hõbemündist ja ühest vaskrahast, peamiselt Rootsi mark- ja öörmüntidest ning vähemalt määral ka taalritest.

Müntide väärtus vastab 238 Rootsi riigitaalrile. «See oli toona korralik varandus,» ütles Kiudsoo. «238 riigitaalri eest oleks XVIII sajandi alguses saanud osta näiteks 23 head hobust või umbes 120 hästi toidetud siga.»

Märksõnad
Tagasi üles