/nginx/o/2020/07/03/13186384t1h590f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/30/13813301t1hecd0.jpg)
Eesti võitleb töörände taastumise eest, kuid turismi lubamise asjus ootab alandlikult Soome otsust.
Olde Hansa restorani terrassil valitseb kevadine idüll: salvei ja teised vürtsitaimed lõhnavad kastikestes, varblased säutsuvad, keskaegses rõivastuses teenindajad libisevad hääletult läbi päikesepaiste. Kuid terrass on varasel keskpäevatunnil täiesti klienditühi ja omanik Auri Hakomaa ei taha keset seda vaakumit eriti hea meelega poseerida. «Vist tulevadki Soome turistid,» jääb ta korraga justkui elavnenult piki Viru tänavat passima. Ent hetk hiljem nendib resigneerunumalt: «Ei, kui räägib eesti keelt.» Olde Hansa klientidest moodustavad teisel koroona-aastal 90 protsenti teistest rahvustest Eesti elanikud.
Kaks kolmandikku reisiärisid: olukord on halvenenud
Maikuu lõpus küsitles Postimees koos Eesti Turismiettevõtete Liidu ning Eesti Hotellide ja Restoranide Liiduga 50 ettevõtet, seitset IATA-akrediteeritud reisibürood ja 19 hotelli nende seas. Kui näiteks mõned hotellid olid rahul sellega, et erinevalt maist 2020 on nad nüüd saanud oma uksi kasvõi kohalike jaoks lahti hoida, siis sissetulevale turismile orienteeritud reisibüroode seis on kõige karmim. Mõnigi nentis, et käive on täiesti nullis ning üldist seisu hinnati masendavaks. Tervelt 40 protsenti kõigist küsitletud ettevõtetest leidis, et nende olukord on mais 2021 «palju halvem» kui aasta eest ning 26 protsenti, et olukord on «veidi halvem». Vaid kolm protsenti küsitletud ärisid hindas, et olukord olevat aastaga muutunud «palju paremaks» ja kuus protsenti, et seis on «veidi parem» kui mullu mais. «Rahavarud on ära kasutatud,» tõdes üks vastanuist. «Terve aastaga on varasemalt kogutud rasva kõvasti põletatud ja põletab veel,» sõnas teine. «Käibenumbrid on suuremad kui aasta eest, kuid vahepealse aja jooksul on ellujäämiseks koondatud suur hulk häid ja kogenud kolleege,» lausuti kolmati kolmandast ettevõttest. 32 protsenti küsitletud Eesti reisiettevõtetest tunnistas, et on mõelnud äri kinnipanemisele või müügile.
Küsitletud ettevõtetest ei hinnanud Eesti valitsuse kehtestatud koroonareegleid täiesti adekvaatseks mitte ükski, 50 protsenti ei nõustunud nendega kas üldse või valdavalt ja veelgi suurem hulk (70 protsenti) oli kriitiline Eesti toetusmeetmete suhtes. Punktis, mis puudutas turismiettevõtete soovitusi Eesti Vabariigi valitsusele, vastas üks küsitletuist aga paljuütlevalt: «Meile on oluline, mida teeb Soome Vabariigi valitsus.»
Enam kui neli viiendikku laevareisijaid on kadunud
Kui 2019. aasta aprillis vedas Tallink Eesti ja Rootsi vahel 82 971 ja Eesti ja Soome vahel 388 459 reisijat, siis aprillis 2021 olid need arvud vastavalt 3010 ja 67 662: langus on –96,4 protsenti ja –82,6 protsenti.
Kui Rootsist Eestisse tulemist piirab efektiivselt Eesti valitsus keeluga vedada Tallinna–Stockholmi liinil kruiisituriste ja nõudes muul moel Rootsist saabunuilt eneseisolatsiooni jäämist, siis Soome ja Eesti vahelist liiklust kammitseb tõhusalt jällegi Soome valitsus, kes Eestisse sõita ei soovita. «Sõnum on, et kui ei ole otsest põhjust, siis ei peaks Eestisse reisima,» kirjeldab Auri Hakomaa. «See ei ole küll selge keeld, aga sõnastuses on palju sellist, mis jätab inimestele mulje, et Eestisse tulek on ohtlik.» Ja Hakomaa – kes põdes koroonat ise aasta eest ja ravis oma rögase kurgu terveks Olde Hansa pipranapsiga – ei mõista, miks viiruse läbipõdenud või vaktsineeritud soomlasi Eestisse tulemise eest heidutama peab.
/nginx/o/2021/05/30/13813304t1h014b.png)
Laevafirmad nõustusid testimisega lootuses piire avada
Veebruaris kehtestas Tallink nõude, mille kohaselt Eestist Soome sõitjaid ilma negatiivse koroonatestita pardale ei lubata. Selle taga oli Soome valitsuse «tungiv soovitus» niimoodi toimida, ning nagu nendib laevafirma pressiesindaja Katri Link, kuuletus Tallink lootuses, et selle meetme läbi õnnestub piiriülene liiklus kiiremini avada (Soomest Eestisse tulles võib Tallinki laevadele minna jätkuvalt testivabalt). Paraku ei ole Soome hoolimata negatiivse testi nõudest oma piire Eestist saabujatele taasavanud ning 31. mail lõppema pidanud piirangute paketti pikendati mõne aja eest veel 15. juunini.
32 protsenti küsitletud Eesti reisiettevõtetest tunnistas, et on mõelnud äri kinnipanemisele või müügile.
Kui Eestis elavatel Eesti kodanikel on Soome oma territooriumile saabumise väga üksikute eranditega lihtsalt ära keelanud, siis Soome elanikke ootaks pärast Eestis ja teistes riskimaades käiku ees testimine ja 14-päevasesse eneseisolatsiooni minek. Erandiks on THLi ehk tervishoiu ja hoolekande osakonna andmeil need, kes viimase kuue kuu jooksul Covidit põdenud, ent koroonaviiruse suhtes vaktsineerituid märkimisväärselt jällegi mitte. Reeglite kohaselt võiks esimene test olla tehtud ka kuni 72 tundi enne riiki saabumist välismaal, kuid Hakomaa märgib, et Soomes suhtutakse «mitte väga aktsepteerivalt» näiteks nendesse koroonatestidesse, mis tehtud Tallinki pardal: teoreetiliselt oleks Soomest reisi alustaval reisijail võimalik end testida Helsingi–Tallinna suunal, veeta paar ööpäeva Eestis ja siis sama testiga Soome naasta.
Mais tehti Tallinki laevadel 4000 antigeenitesti
Tallink pakub koos tütarettevõttega Farmatar kiire antigeeni testi tegemise võimalust ka Tallinki laevadel. Mais testiti Tallinki pressiesindaja Katri Linki sõnul laeva pardal umbes 4000 inimest, kusjuures positiivseid juhtumeid oli tema sõnul neli-viis. Positiivse testitulemuse saanu saatus oleneb laeva sõidusuunast. Linki sõnul on protokoll selline, et reisija isoleeritakse teistest kajutisse ja juhatatakse Tallinnas laevalt maha teistest eraldi. Testijad teevad antud isiku kohta teavituse terviseametisse. Kui testitav osutub positiivseks teel Helsingisse, siis peab reisija ostma tagasisõidupileti ja tuuakse tagasi Tallinna. Helsingisse nad ei pääse.
PCR-test maksab Soomes üle 200 euro
Omaette nüansiks on reisimiseks mõeldud koroonatestide hind: kui Soome saabujaile võib Soome piiril tehtud koroonatest olla sarnaselt Eestis kehtiva korraga tasuta, siis tasulised koroonatestid võivad Soomes olla mitmeid kordi kallimad kui Eestis, mis ilmselt mõjub üldisele rännusoovile pärssivalt isegi siis, kui sihtpunktiriik, näiteks Eesti, sellist testi ei nõua. Näiteks kasseerib Soome tervishoiuettevõte Pihlajalinna 212,30 eurot PCR-testi ja 26 eurot testile suunamise eest, millele lisandub 30 eurot negatiivse tulemuse tõendi väljastamise eest ja kolm eurot arvelduse lisatasuna (Eestis maksaks Confidos analoogne test tõendiga 70 eurot). Antigeenitesti hind on Soome meditsiiniettevõttes 204,60 eurot, sellal kui Eestis küsib näiteks Confido sama tüüpi testi eest vaid 49 eurot.
Eesti suursaadik: lahendus saab olla vaid selline, mis Soomet ohtu ei sea
Eestit Soomes suursaadikuna esindav Sven Sakkov pöörab piirangute kontekstis tähelepanu eeskätt töörände taastamisele: «Inimlikus mõõtmes on tegemist erakordselt kurva olukorraga – tuhanded tööinimesed on pidanud valima, kas jääda oma töö või pere juurde. Tuhanded eesti lapsed pole seetõttu juba neli kuud oma Soomes töötavat vanemat näinud. Sellele olukorrale lahenduse leidmine on olnud saatkonna prioriteet number üks.»
Kuivõrd Soome on Sakkovi sõnul oma riigisiseseid piiranguid «järk-järgult pea igal nädalal leevendanud», näib eesti perede sunnitud lahusolek «üha problemaatilisem». Sakkov loodab, et Soome valitsus 15. juunist töörände piiranguid edasi ei pikenda ja peredel muutub võimalikuks vähemasti jaanipäev taas koos veeta, ning viitab, et töörände taastamiseks on riigikogu 83 poolthäälega vastu võtnud avalduse Soome parlamendile; samuti on oma ametikaaslastega suhelnud peaminister, välisminister, väliskaubandusminister ja kaitseminister. Suursaadik nendib, et sellegipoolest mingeid garantiisid pole: «Oleme paraku küll, jah, endiselt sellises seisus, nagu oleme.»
Kuigi Soome piiripoliitika vastuolu Euroopa Liidu vaba liikumise aluspõhimõtetega on juba tauninud ka Euroopa Liit, ei ole Eesti siin sõnakas. «Turismi eesmärgil Eestist Soome reisimine sõltub eraldi otsusest ja ootab nakatumisnäitajate jätkuvat langust,» nentis Sakkov. «Kui see on alla 25 inimese 100 000 kohta viimase kahe nädala jooksul, siis peaks ka ilma tööalase vajaduseta reisimine Soome taas võimalik olema.» Praegu on see nakatunute suhtarv Eestis aga 183. Suursaaadiku sõnul on Soome soov enda rahvatervise eest hoolt kanda mõistetav, ning lahendus saab olla vaid selline, mis seda ohtu ei sea. Seega sõltub turismi taaslubamine «konkreetsetest Soome valitsuse otsustest».