Kalurid kuival: räime on, aga püüda ei tohi

Margus Martin
, reporter-toimetaja
Copy
Kutseline kalur Leo Bergström sikutab ühte oma töövahendit merevette. Ehkki räimepüük on selleks korraks lõppenud, pole inimeste kalaisu kadunud ja kalurit oodatakse koos saagiga ikka pikisilmi.
Kutseline kalur Leo Bergström sikutab ühte oma töövahendit merevette. Ehkki räimepüük on selleks korraks lõppenud, pole inimeste kalaisu kadunud ja kalurit oodatakse koos saagiga ikka pikisilmi. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Üllatavalt heast räimeaastast rõõmu tundnud Virumaa rannakalurid pidid püügivahendid kevadel merest välja tooma keset kõige magusamat aega, sest neile ette kirjutatud püügikvoot täitus kiiresti.

Maaeluminister Urmas Kruuse (RE) allkirjastas räimepüügi Ida- ja Lääne-Viru maakonnas peatava käskkirja 1. juunil. Kalapüügiloa alusel räime merest välja sikutanud virulastel tuli neile olulist leivakõrvast pakkunud rahvuskala püük katkestada päevapealt.

Sama käskkirjaga peatati kastmõrra kasutamine kalapüügivahendina. See oli tingitud asjaolust, et kastmõrraga kala püüdes pole võimalik vältida räime sattumist püünistesse suures koguses.

Minister tõdes, et aastane lubatud räimekogus neis kahes maakonnas on ammendunud. Ta lisas, et räime on võimalik saada veel Liivi lahes, kus Pärnu ja Saare maakonna rannakaluritel oli neile määratud kvoodist kuu alguses püüdmata 2200 tonni. Lisaks saavad Harju, Hiiu, Lääne ja Saare maakonna rannakalurid püüda mujal rannikumeres veel kokku 140 tonni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles