Eksperdid, nende seas advokatuuri esimees Jaanus Tehver, on mures õigushariduse allakäigu pärast.
Tehver: miski ei takista sõna otseses mõttes igaühel end juristiks nimetamast (3)
Kaheksa Eesti tippõigusteadlast, teiste hulgas riigikohtu esimees Villu Kõve, õiguskantsler Ülle Madise, advokatuuri esimees Jaanus Tehver ja riigi peaprokurör Andres Parmas avaldasid ühispöördumise, milles seisab, et nad ei ole rahul õigushariduse kvaliteediga ja soovivad, et riigi raha eest saaks juristiks õppida ainult ühes Eesti ülikoolis.
Advokatuuri esimees Jaanus Tehver, mis teeb õigusteadlastele muret?
Praegune õigusharidussüsteem ei taga piisavalt kvaliteeti ega vasta Eesti vajadustele. Lühidalt on pöördumise esitajad jõudnud arusaamiseni, et nii, nagu siiamaani on õigusharidust antud, enam jätkata ei saa.
Praegu saab juristiks õppida kolmes ülikoolis: Tallinna Ülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis. Teete ettepaneku, et riik võiks tulevikus rahastada ainult ühes ülikoolis juristide ettevalmistamist. Miks?
Kvaliteetse kõrghariduse andmiseks on vaja ressursse. Kõige olulisem neist on inimressurss ehk kvaliteetsed õppejõud, kes saavad piisavalt pühenduda nii teadustööle kui ka üliõpilaste õpetamisele. Kuna see ressurss on piiratud, tuleb endale esitada küsimus, kuidas seda ressurssi suunata, et lõppkokkuvõttes ikkagi inimestele tagada Eesti huvidele vastav kvaliteetne haridus. Ja sellest pragmaatilisest arutlusest on selline ettepanek sündinud.
Kas õigusharidus võiks koonduda ainult Tartu Ülikooli?
Tartu on kõige loogilisem valik, aga see kindlasti ei ole mingisugune põhitees või dogma, et meil on tingimata igal juhul Tartu Ülikool eelistatud ja teised peavad jääma kõrvale. Lõppkokkuvõttes on see valiku küsimus.