Kuu ampsab tüki päikesekettast

Selline võiks teleskoobis välja näha homne päikesevarjutus oma tipphetkel. Foto Päikesest on tehtud 30. mail ning sellel on näha ka mõned pisikesed päikeseplekid, mis on homseks liikunud Päikese paremasse serva või sootuks kadunud. Loodetavasti on selleks ajaks mõni uus juurde tekkinud.  FOTO: Taavi Niittee/ Tõrva Astronoomiaklubi

Homme saab taevas näha üsna haruldast vaatepilti, mis võis omal ajal meie kauged esivanemad päris ära ehmatada – harjumuspäraselt ümmargusest päikesekettast hammustatakse aeglaselt välja ringikujuline tükk. Õnneks teame meie, et tegemist ei ole jumalate viha või halva endega, vaid hoopis osalise päikesevarjutusega.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Üle-eelmisel nädalal võis teisel pool maakera Vaikse ookeani kohal ja ümber vaadelda täielikku kuuvarjutust ehk hetke, mil Kuu läbis Maa heidetud varju. Homseks on Kuu oma orbiidil ümber Maa teinud täpselt pool tiiru ehk jõudnud Päikese ja Maa vahele ning nüüd on meie kord saada varjutatud. Paraku on Kuu selleks ajaks planeedist peaaegu oma kaugeimas punktis ja seega näiliselt pisem, mistõttu täiesti kinni ta päikeseketast katta ei suuda. Sellist varjutust nimetatakse väljanägemise järgi rõngakujuliseks varjutuseks ning selle vaatlemiseks on seekord kõige paremaks paigaks külmad põhjapolaaralad, nagu Kanada, Gröönimaa, põhjapoolus ja Venemaa kirdenurk.

Viimastest tuhandeid kilomeetrid lõuna pool asudes ja seega sündmust veidi kõrvalt vaadates meie siin Eestis rõngakujulist varjutust näha ei saa, kuid mingi osa varjab Kuu Päikesest ära siiski. Näiteks Võrus on selleks varjutuse tipphetkel 21 protsenti Päikese pindalast ning Tallinnas 25 protsenti.

Tagasi üles
Back