Riigikogu Toimetiste uue numbri põhiteemaks on Covid-19 mõjud Eestis

Maskid on kõrvale heidetud ja nakatumisnäitajad on madalad, kuid oht pole täielikult kadunud. Foto: Margus Ansu

Riigikogu Toimetiste uus number avab koroonastatistika tagamaid, vaktsiiniotsinguid ja mitmeid teisi pandeemiaga seotud aspekte. 

Riigikogu Toimetiste (RiTo) uus number avab ka piirangute ja põhiõiguste vahekorda, uusi geeniuuringuid, karjaimmuunsust, vaktsiiniotsinguid kogu maailmas ning epideemiaid alates aegade algusest.

Professor Irja Lutsar kirjutab Riigikogu Toimetiste fookusteema avaessees kriisi taustast laiemalt ja arutleb võimaluste üle vältida järgmisi. «Kriisi ainukese lahendusena nähakse elanikkonna laialdast vaktsineerimist. Siiski pole päris kindel, et tänu sellele saab ära jätta teised mittefarmakoloogilised rahvatervislikud meetodid nagu distantsi hoidmine, suurte kohtumiste vältimine, maski kandmine ning ajutised sulgemised,» märgib ta. «Vaktsiinide efektiivsus on küll parem, kui keegi loota oskas, aga viirus muteerub ja ilmuvad vaktsiinidele mitte alluvad tüved. Samuti ei piisa sellest, kui täielikku vaktsineerimist saab kasutada vaid rikastes lääneriikides,» arutab Lutsar.

Uue numbri fookusteemal jätkavad perearstid Karmen Joller, Agne Annist ja Elle-Mall Sadrak, kes kirjeldavad perearstide rolli Eestis kogu COVID-19 kriisi ajajoonel. «Epideemia puhul on tegemist n-ö nähtamatu katastroofiga, millest arusaamine tuleb viivitusega. See omakorda tähendab, et sündmus ja esmane arusaamine on selleks hetkeks juba toimunud, kui valmib esimene kommunikatsiooniplaan ja jõutakse strateegilise korrastatuseni,» märgivad autorid. 

Kommunikatsiooniekspert Ilmar Raag lahkab koroonakriisi kommunikatsiooni ja arutleb ka koroonaväsimuse üle. «COVID-19 kriisi puhul on peamine sõnum olnud aga mitmele senisele harjumusele vastupidine – inimesi keelitatakse mitte midagi koos tegema,» märgib ta. «Inimesed on otsekui lennukis, mis läbib turbulentsi. Parim, mida nad teha saavad, on kinnitada turvavööd ja hoida kramplikult kinni käetugedest,» lisab Raag.

Lisaks COVID-19 puudutavatele teemadele käsitleb uus RiTo demokraatia olemust, peatudes Eesti riigijuhtide sõjaeelsetel hoiakutel ja valmisolekul loobuda osast suveräänsusest eeldusel, et vastu saadakse rohkem julgeolekut. Samuti võtab ajakiri kokku eksperimendi valitsuse rakkerühmadega ning kajastab Eesti tervishoiu rahastamise ebavõrdsust ja muutusi tööturul.

Ajakirja on võimalik osta rahvusraamatukogu 5. korruse infoletist. Mahukat ja kaks korda aastas ilmuvat ajakirja võivad huvilised tellida RiTo kodulehe vahendusel.

Järgmine Riigikogu Toimetiste number ilmub 2021. aasta detsembris.