/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
/nginx/o/2021/06/09/13836134t1h5543.jpg)
- Alla 20 aastaga on hävinud üle 15 000 ha Natura 2000 metsa
- ELF palub rikkumismenetluse ajaks raieteatisi mitte välja anda
- Keskkonnaamet lubab analüüsi ja tegevuskava läbi mõtelda
Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse Eesti riigi suhtes, kes on lubanud Natura 2000 aladel tuhandeid hektareid kaitsealust metsa hävitada.
«Rikkumismenetluse algatamine näitab selgelt, et keskkonnaministeeriumi metsandusvaldkonna juhid ei ole olnud meie Natura 2000 kaitsealade vardjana oma ülesannete kõrgusel ning peavad oma tegevust oluliselt parandama,» ütles Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Siim Kuresoo. «Eestimaa Looduse Fond palub seoses nende arengutega keskkonnaametit, et peatataks kõik raieteatiste menetlused Natura 2000 võrgustiku aladel. Raiete lubamine rikkumismenetluse ajal oleks pahatahtlik loodusväärtuste suhtes.»
«Keskkonnaametil ei ole veel olnud võimalust Euroopa Komisjoni ametliku dokumendiga tutvuda,» vastas keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppart. «Analüüsime koos keskkonnaministeeriumiga esmalt selle sisu ning mõtleme läbi edasise tegevuskava.»
Aastail 2001–2019 on Eestis hävinud 15 000 hektari jagu Natura 2000 võrgustikku kuuluvat metsa.
«Raiete lubamine rikkumismenetluse ajal oleks pahatahtlik loodusväärtuste suhtes.»
Siim Kuresoo
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) pöördus kaks aastat tagasi Euroopa Komisjoni poole palvega hinnata, kas Eesti rikub loodusdirektiivi, lubades Natura 2000 aladel raieid asjakohaseid keskkonnamõjusid hindamata. Komisjon tõi eilses teates välja, et on Eestis kindlaks teinud 217 kaitse-eeskirja, mis on vastu võetud ilma ELi õiguses ettenähtud keskkonnamõju hindamiseta.
Pärast kaebuse esitamist, vaatamata ELFi protestile, 13. jaanuaril 2021 allkirjastas keskkonnaminister kaitsealadel raieid soodustava määruse, lisades metsaühistu toetuste abikõlbulike kulude nimekirja turberaied kaitsealadel.
31.03.2021 said avalikuks uuringu tulemused, mille järgi tehakse Natura 2000 võrgustikku kuuluvates kaitsealustes metsaelupaikades üha rohkem raieid, millele annavad hoogu juurde kaitse-eeskirjades üha leebemaks muudetud raiepiirangud. «Olukorra parandamiseks on tarvis kaardistada kõik veel inventeerimata loodusdirektiivi metsaelupaigad, seada kaitsealadel elupaiku paremini hoidvad raietingimused ja vähendada raiesurvet Eesti metsades, sh kaitsealadel,» tegi ELF siis oma ettepanekud olukorra parandamiseks.
Natura võrgustiku eesmärk on säilitada või vajaduse korral taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Loodusdirektiiv näeb ette, et igasuguse potentsiaalselt Natura 2000 alal kaitstavaid väärtusi kahjustava tegevuse mõju tuleb hinnata. Metsaelupaikade puhul on üks ilmsem mõjutaja metsaraie, kuid Eesti riik on lubanud kaitsealadel ulatuslikke lageraieid ilma asjakohaseid mõjuhindamisi tegemata.
Euroopa Komisjon sõnas eilses teates, et kutsub Eestit üles viima oma riigisisesed õigusaktid kooskõlla ELi elupaikade direktiiviga (direktiiv 92/43/EMÜ) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga (direktiiv 2001/42/EÜ), eelkõige seoses metsaraiega Natura 2000 aladel.
Keskkonnaministeerium peaks järgmise sammuna esitama Euroopa Komisjonile kahe kuu jooksul vastuse ning võtma kasutusele vajalikud meetmed olukorra parandamiseks.
Kui meetmeid ei rakendata, koostab Euroopa Komisjon põhjendatud arvamuse, selgitades veel kord, milles seisneb Eesti õiguse vastuolu ELi õigusega.
Kui Eesti jätab põhjendatud arvamuse tähelepanuta, võib Euroopa Komisjon pöörduda Euroopa Kohtusse.
:format(webp)/nginx/o/2021/04/15/13729975t1h625c.jpg)