Europarlament tahab Euroopa Komisjoni kohtusse kaevata
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
10. juuni 2021, 14:50
/nginx/o/2021/06/10/13837736t1h6677.jpg)
Euroopa Parlament valmistub Euroopa Komisjoni tegevusetuse eest kohtusse kaebama. Parlamendiliikmed nõuavad, et Euroopa Komisjon täidaks hiljemalt kahe nädala jooksul õigusriigi tingimuslikkuse määrusest tulenevaid kohustusi.
Europarlamendi liikmed peavad kahetsusväärseks, et alates määruse jõustumisest ei ole komisjon teinud midagi liidu eelarve kaitsmiseks.
Lisaks ei pidanud komisjon kinni parlamendi 25. märtsi resolutsioonis seatud nõudest töötada hiljemalt 1. juuniks välja täpsed juhised õigusriigi tingimuslikkuse määruse kohaldamiseks. «See on piisav alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 kohase hagi esitamiseks komisjoni vastu,» leiavad parlamendiliikmed.
Resolutsioon rõhutab, et liidu eelarve väärkasutuse oht suureneb ning õigusriigi olukord mitmes liikmesriigis halveneb. Seetõttu teevad parlamendiliikmed president Sassolile ülesandeks nõuda Euroopa Komisjonilt, et too täidaks hiljemalt kahe nädala jooksul õigusriigi tingimuslikkuse määrusest tulenevaid kohustusi.
«Euroopa Parlament teeb vahepeal viivitamata vajalikke ettevalmistusi võimalikeks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 265 alusel algatatavateks kohtumenetlusteks komisjoni vastu,» ütleb resolutsioon.
Urmas Paet: nii need asjad ei peaks olema, aga kahjuks on
/nginx/o/2021/05/25/13803154t1h99eb.jpg)
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet (Reformierakond) selgitas, et komisjon pole viimase poole aasta jooksul teinud midagi, milles toona kokku lepiti. «Kui taasterahastu pakett eelmise aasta lõpus vastu võeti, oli kindel tingimus, et tuleb tagada õigusriigi printsiibid. Samuti lepiti kokku, et komisjon esitab need hiljemalt 1. juuniks,» rääkis Paet.
«Peaaegu poole aasta jooksul ei ole Euroopa Komisjon midagi teinud. Ta ei ole isegi nende riikidega ühendust võtnud, kus on õigusriigi põhimõtteid rikutud,» nentis Paet. Seega on Euroopa Parlament öelnud, et kui nüüd kahe nädala jooksul ei täideta tingimusi, siis parlament pöördub kohtusse.
«Siis sunniks kohus oma otsusega Euroopa Komisjoni seda tegema. See kõlab imelikuna, et nii need asjad ei peaks olema, aga kahjuks on,» ütles Paet.
Tema sõnul on ka muudes teemades näha, et Euroopa Komisjon ei ole olnud võimeline kaitsma Euroopa Liidu aluspõhimõtteid, näiteks riigipiiride sulgemist. «See probleem on laiem tänase Euroopa Komisjoni hambutuses ja mitte tegutsemises,» selgitas Paet.
Parlament kutsub komisjoni üles kiiresti reageerima õigusriigi põhimõtete jätkuvatele tõsistele rikkumistele, mis seavad suurde ohtu ELi raha õiglase, seadusliku ja erapooletu jaotamise.
Euroopa Komisjon peab kasutama kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid: nii Euroopa Liidu lepingu artiklit 7, õigusriigi tingimuslikkuse määrust kui ka rikkumismenetlusi, et reageerida demokraatia ja põhiõiguste jätkuvatele rikkumistele, sealhulgas rünnakutele meediavabaduse ja ajakirjanike, samuti ühinemis- ja kogunemisvabaduse vastu.
Neljapäeval võeti vastu resolutsioon, mille poolt hääletas 506, vastu 150 ja erapooletuks jäi 28 parlamendiliiget.
Euroopa Parlament kordas oma märtsis esitatud seisukohta, et Euroopa Ülemkogu järeldused ei ole õiguslikult siduvad ning europarlamendi ja nõukogu vahelise kokkuleppe järgi tulnuks õigusriigi tingimuslikkust kohaldada juba 1. jaanuarist.
Kui Euroopa Komisjon peab vajalikuks töötada välja täiendavad suunised, siis peavad need olema vastu võetud hiljemalt 1. juuniks pärast parlamendiga konsulteerimist. 26. mail toimunud eelarvekomisjoni istungil teatas Euroopa Komisjon, et parlamendiga kavatsetakse kohtuda juuni esimeses pooles.