EÜL: 135-eurone õppetoetus pole piisav

Tudengite meeleavaldus Toompeal.

FOTO: Stansilav Moškov / Den Za Dnjom

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) saatis täna oma parandusettepanekud õppetoetuste eelnõule, milles ette nähtud toetus ei võimalda liidu arvates õpingutele pühenduda ja ettenähtud aja jooksul kool lõpetada.

Haridus- ja teadusministeeriumi ettevalmistatud tudengite vajaduspõhiste toetuste eelnõu järgi hakkab 135-eurost toetust saama vaid selline tudeng, kelle perekonna sissetulek ühe liikme kohta on väiksem kui 280 eurot ja kes õpib täismahus.

«See tähendab, et vaesemate noorte ligipääs kõrgharidusele väheneb tunduvalt. Selline toetus pole piisav, et tööl käimata õppida ning vanemate toetusele ei saa nad samuti loota,» sõnas EÜLi esimees Eimar Veldre. EÜLi hinnangul peaks toetus olema alampalga, ehk 290 euro suurune.

Õppivad tudengid jäävad toetuseta

EÜLi soovib, et õppetoetusi hakataks maksma üheskoos kõrgharidusreformi rakendumisega ja toetuse saamise võimalus laieneks ka tagasiulatuvalt.

Praegune eelnõu on EÜLi sõnul ebaõiglane tänaste tudengite suhtes, kuna jätab toetusest ilma kõik 2011. aasta sügisel sisse astunud bakalaureuse ja rakenduskõrghariduse tudengid ning 2012. aasta sügisel sisse astuvad bakalaureuse, rakenduskõrghariduse ja magistriõppe tudengid.

«Kui eelnõu rakendub 2013. aastal ja vaid uutele tudengitele, siis 2012. aasta abiturientidel on mõistlik üks aasta oodata ja alles siis kõrgkooli astuda. Riigieelarvele tähendaks see aga täiendavat väljaminekut,» leidis Veldre.

EÜLi hinnangul on vale ka see, et toetuste eelnõu seob tudengi kuni 26. eluaastani automaatselt perekonnaga. Selle asemel peaks toetuste puhul peaks arvestama tudengite reaalset leibkonda, kuna enamik noori on selles eas juba majanduslikult iseseisvad.

Lisaks sellele valmistab EÜLile muret, et eelnõu taga pole reaalseid arvutusi ega mõjuanalüüsi. Eelnõus on haridusministeerium mitmes punktis rõhutanud, et arvab või eeldab midagi, aga selgeid viiteid uuringutele ja analüüsidele napib.

Tagasi üles